Eesti elanikud vajavad nõrgemat eurot

Lähtudes meie inimeste heaolust on meile hädasti vaja nõrgemat eurot. Miks? Aga sellepärast, et meil on suur tööpuudus, meil on väga kõrge eraisikute laenukoormus, meie väliskaubandusbilanss pole kõige parem ning kokkuvõtvalt tuleks tõsta inimeste elatustaset. Riigi konkurentsivõimele mõjub kindlasti positiivselt euro nõrgenemine. Eestis toodetud kaup ja pakutavad teenused muutuvad konkurentsivõimelisemaks väljaspool euroala ning konkurentsivõime ei … Read more

Tõehetked fiskaalpoliitikas

Riikide laenukoormused kasvavad tohutu kiirusega ja seda eriti suurte majandustega riikides: USA-s ja Euroopa Liidus. Need on nii suured majandused, et nende probleemid või edusammud ei jäta praktiliselt ühtegi riiki puutumata. Omamata ise oma Eesti rahapoliitikat tuleb tähelepanelikult jälgida milliseid otsuseid võetakse vastu Ameerika Ühendriikides ja eurotsoonis. Kuna aga USA majandus on hetkel siiski maailma … Read more

Liiga ilus, et olla tõsi

Ajakirjanduse kaudu avalikuks saanud IRL ja Reformierakonna valitsusliidu programm on väga ilus dokument. Kohati hakkab tunduma, et liiga ilus, et olla tõsi. Sellisele programmile oleks ilmselt ka vasakpoolsemad erakonnad valmis alla kirjutama. On ju programmis seatud prioriteetseks inimeste sissetulekute kasv, riik hakkab panustama hariduse, teaduse ja kultuuri arendamisse. Uus valitsus on ilmselt õppinud oma vigadest … Read more

Majanduskriis ja maksusüsteem

Maksumääradel ja maksusüsteemidel on kahtlematult mõju majanduse käekäigule. Mõju võib jagada lühiajaliseks ning pikaajaliseks. Kui majandus on kriisis, siis peaks maksusüsteemi disainimisel pöörama rohkem tähelepanu lühiajalisele või siis kiirele mõjule. Milline võiks olla riigi maksukäitumine lühiajalises perspektiivis, kui on riigis majanduskriis. Kriis Majanduskriisi saabumisel peaks olema valitsuse vastus kriisile – maksukärped. Ikka selleks, et erasektorile … Read more

Pensionisüsteemi vääritimõistmised

Riigikogu valimiskampaania ajal tõstatus taaskord tulevaste pensionite teema. Õigemini küll küsiti pensionikindlustuse aastakoefitsendi kohta ehk küsiti, miks on enamikel inimestel aastakoefitsent alla 1,0. Ning küsimus püstitati veelgi karmimalt: miks ma ei saa ühte staažiaastat, kui olen töötanud terve aasta? Esimene suurem probleem ongi selles, et on olnud keerukas aru saada uuest, alates 1999.aastast kehtima hakanud … Read more

Eesti vaesed on vaesemad enamusest endise NSVL rahvastest

Eesti vaesed on Mitmemõõtmelise Vaesus Indeksi (MPI) kohaselt vaesemad kui Valgevene, Läti, Kasastani, Venemaa, Gruusia, Ukraina, Armeenia, Usbeki vaesed. Sellise vaese riigi seisuse saame, kui arvestame lisaks sissetulekutele vaesuses elavate inimeste võimalust pääseda ligi haridusele, tervishoiule. Vaata tabelit siit.  Eks, see ole üks paljudest väljakutsetest Ansipi uuele valitsusele.

IRL loobus juba oma põhilubadustest

Valimistest pole veel ööpäev möödunud, kui IRL on juba loobunud oma valimislubadustest. Jälgisin huviga IRL pressikonverentsi ning kõrvu jäi Mart Laari poolt välja käidud põhiseisukohad koalitsiooniläbirääkimisteks Reformierakonnaga (vaata:http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/mart-laar-irl-paneb-labiraakimiste-lauale-haldusreformi.d?id=41650903 ). Nendeks oli kaks täiesti neutraalset teemat: eelarve tasakaal ja haldusreform. Kumbki ei olnud otseselt see, mida lubati meeletus reklaamikampaanias valijatele. Kuhu on kadunud põhilubadused: emapension ja tasuta … Read more