Riikide laenukoormused kasvavad tohutu kiirusega ja seda eriti suurte majandustega riikides: USA-s ja Euroopa Liidus. Need on nii suured majandused, et nende probleemid või edusammud ei jäta praktiliselt ühtegi riiki puutumata. Omamata ise oma Eesti rahapoliitikat tuleb tähelepanelikult jälgida milliseid otsuseid võetakse vastu Ameerika Ühendriikides ja eurotsoonis. Kuna aga USA majandus on hetkel siiski maailma suurim, siis ka Euroopa peab eelkõike vaatama mis toimub Ameerikas ning oma samme seadma selle järgi. Probleem on lihtsalt selles, et maailmamajandus on niivõrd globaliseerunud ja teravas konkurentsis, et pidevalt tuleb jälgida, et ei kaotaks oma konkurentsivõimet. Vaatamata tohutule välisvõlale on USA majandus siiski midagi nii võimsat, et ta mõjutab meid kõiki.
Nii dollari- kui euroala küsimus on täna: kui suureks võiks kujuneda riikide eelarvete defitsiit ning mis on see piir kuhumaale võib riigi võlakoormat kasvatada ning milline peaks olema riigivõla struktuur ehk kas “trükkida ise raha juurde” või laenata välismaalt (Hiinast).
Obama moodustatud fiskaalkomisjon (http://www.fiscalcommission.gov/) on saanud valmis raportiga “Tõehetk” (http://www.fiscalcommission.gov/sites/fiscalcommission.gov/files/documents/TheMomentofTruth12_1_2010.pdf), mida on asunud toetama ka enamus Ameerika presidendi majandusnõunike toimkonna endiseid esimehi. Nad nimelt näevad, et valitsus peab otsustavalt asuma defitsiiti vähendama. Fiskaalkomisjoni ettepanek keskendub sellele, et valitsus peab tegema olulisi kärpeid sotsiaalkulutuste osas ning tõstma maksulaekumisi läbi maksureformi, suurendades maksubaasi ning vähendades oluliselt maksuerisusi ja maksusoodustusi.
Samas pole kõik majandusanalüütikud seda meelt. Tasuks ehk mainida Paul Krugmani ja Joseph E. Stiglitzit.
Stiglitz, olles ka endine presidendi majandusnõunike toimkonna esimees, ei ühinenud “Tõehetke” toetajatega. Nimelt arvab Stiglitz, et tegemist oleks põhimõttelageda kompromissiga, mis viiks Ameerika majanduskasvu stagnatsiooni ja kihistaks oluliselt ühiskonda. Stiglitzi kohaselt on parim viis vähendada defitsiiti, panna Ameerika taas tööle. Majandusteadlane on ka selgelt vastu ettepanekule alandada kõrgemaid maksumäärasid ning suurendada väiksema sissetulekuga inimeste maksukoormust, milline oli just “Tõehetke” raporti maksupoliitika ettepanek. Samuti teeb Stiglitz ettepaneku keskenduda sotsiaalkärbete asemel hoopis sõjaliste kulutuste kärpimisele. (http://www.politico.com/news/stories/0311/52027.html )
Milliseid samme astub Obama, näitab tulevik. Kuid samad diskussioonid on üleval ka Euroopa riikide majanduspoliitiliste otsuste tegemisel.
Eesti valitsus rakendas praktiliselt meetmeid, mida pakkus välja “Tõehetke” raport, tagajärg sarnaneb vägagi Stiglitzi poolt kardetule. Peaksime mõtlema kas selline poliitika oli päris õige. Eriti olukorras, kus Eesti riigi laenukoormus on tingitud erasektori laenamisest ja on tegelikult suuresti tingitud riigi olematust eluasemepoliitikast. Eraisikud laenasid, et luua oma kodu, täna on inimesed töötud ja hädas oma tohutu laenukoormusega. Usun, et Eesti jaoks oleks ka olnud parem lahendus panna Eesti tööle.