Tallinna valimistulemused ja Isamaa venitamistaktika anatoomia

Koosseis pärast valimisi (79 kohta; enamus 40): Keskerakond 37, Sotsiaaldemokraadid 17, Isamaa 11, Reformierakond 8, Parempoolsed 6. Ilma Keskerakonnata tekib enamus vaid juhul, kui Isamaa liitub (17+11+8+6 = 42). Seetõttu on Isamaa “kingmaker” – võtmepartei, kellele ilma kelleta alternatiivset enamust ei moodustu. Valimiste järel asus Isamaa mängima “eelvooru”: esitati partneritele küsimuste pakett, räägiti vajadusest arutada … Read more

Kust tuleb raha? Kas tõesti seina seest?

Kõnekeelne ütlus “raha tuleb seina seest” viitab pangaautomaadist sularaha võtmisele. See on mugav lühend igapäevasele toimingule, kuid peegeldab ka laiemat, ehkki sageli ebatäpset, arusaama raha olemusest. Enamiku jaoks on raha füüsiline – paberist rahatähed ja metallist mündid, mida trükib ja vermib keskpank. See on käegakatsutav ja arusaadav. Vastupidiselt levinud arusaamale ei loo enamikku rahast mitte … Read more

Riigivõla paradoks: Miks Eesti lähenemine on Euroopa Liidu kontekstis kahjulik?

Riigivõlast rääkides on avalikus debatis levinud eksitav võrdlus, kus riigi laenukoormust samastatakse eraisiku või leibkonna võlaga. Selline lihtsustus maalib pildi riigist, kes peab „kasinuse vööd pingutama” ja elama rangelt oma tulude piires, justkui oleks tegemist pere-eelarvega. See arusaam on aga sügavalt ekslik, eriti ühtses valuutaliidus nagu euroala. Käesoleva analüüsi keskne tees on, et Eesti on … Read more

Miks John Mearsheimeri vaated on Eestile ja Euroopale ohtlikud

Ameerika politoloog John J. Mearsheimer on viimastel aastatel saanud tuntuks kui kõige häälekam Lääne kriitik Ukraina sõja teemal. Tema mõtteviis ei piirdu pelgalt akadeemilise analüüsiga, vaid muutub avalikes sõnavõttudes aktiivseks üleskutseks: väikeriigid peavad arvestama suurriikide nõudmistega, isegi kui need rikuvad rahvusvahelist õigust. See on jõhker ja Eestile ning Euroopale ohtlik loogika, sest õigustab agressiooni ja … Read more

Geopoliitikas teevad tugevad, mida tahavad, ja nõrgad kannatavad, mida peavad

Sissejuhatus Pärast Teist maailmasõda ja eriti külma sõja lõppu räägiti palju “reeglipõhisest rahvusvahelisest korrast”, kus riikidevahelisi suhteid kujundavad ühised väärtused, lepingud ja rahvusvaheline õigus. Tegelikkuses pole aga geopoliitika kunagi tuginenud vaid ideaalidele – suurriigid on alati ajanud oma huve ja väikeriikide võrdsus on jäänud fassaadiks err.eeerr.ee. Nüüd, 21. sajandi keskpaigas, on jõudude poliitika taas eriti … Read more

Trumpi paradoks

Sissejuhatus Donald Trump on oma poliitikas tõstatanud mitmeid majandusteemasid, rõhudes USA huvide kaitsmisele. Paraku ilmneb tema ideedes ja meetmetes paradoks – püüdes näiliselt lahendada probleeme, võivad tema sammud hoopis kahjustada neid samu USA eeliseid, mida ta kaitsta tahab. Järgnevalt vaatleme Trumpi “paradoksi” punkt-haaval: kuidas Trumpi arusaamad raha- ja kaubandussüsteemist, riigivõlast ning globaalsetest riskidest on viinud poliitikani, mis … Read more

Drastiliselt vaesuvad Eesti äärealade omavalitsused

omavalitsused vaesuvad

Eestimaa äärealade omavalitsused vaesuvad ennaktempos. Kui Eestis keskmisena on omavalitsuste tulud viimase nelja aastaga kasvanud veerandi võrra siis näiteks Setomaa valla tulude kasv on olnud ainult 17%. Kõigi Võrumaa omavalitsuste eelarvetulud on kasvanud 19%, samas kui Viimsi valla tulud on kasvanud 37%. Oluliselt kasvanud kulude valguses, ei suuda ääremaade omavalitsused enam korraldada elanikele vajalike teenuste … Read more

Kohustuslikust kogumispensionist

Ilmselgelt on praegune süsteem kasulik ainult pangandussektorile ja nende kindlustusseltsidele ja kui tahta tulevikuks raha koguda, siis valitud süsteem on küll kõige ebaõnnestunum. Sellest saab siis aru kui analüüsida kogu süsteemi makrotasandil.1. Fondi haldamine võtab fondist umbes ühe kolmandiku. Oletame, et mingil ajal on fondide kogumaht 10 mld eur, ja fondihaldustasu 1% ning pensioni kogumise … Read more

Kas EKRE on lahendus meie iseseisvusele?

Eesti rahvas on üks väiksemaid rahvaid kellel on oma riik. Tegelikult on see suur ime ja teatud ajaloo etappidel tehtud õigete valikute tulemus. Me ei pruugi täna rahul olla selle Eestiga kus me oleme ja õigesti teeme, et pole rahul, sest alati oleks võimalus teha otsuseid veel paremini ja leida veel paremaid lahendusi eestlaseks olemise … Read more

Omavalitsuste tasandusfond tuleb kasvatada 6%-le omavalitsuste tuludest

Viimase 14 aasta jooksul on inimeste brutotulud üle Eesti oluliselt ühtlustunud. Väidan seda analüüsi põhjal, kus on võrreldud Eesti keskmist inimeste brutotulu Viimsi valla, Võru maakonna ja Setomaa valla (Värska valla) näite põhjal. Kui 2003 aastal moodustas viimsilaste keskmine brutotulu üle 160% Eesti keskmisest ja Võrumaal natuke üle 80% ning Värska vallas 75% Eesti keskmisest … Read more