Viimase 14 aasta jooksul on inimeste brutotulud üle Eesti oluliselt ühtlustunud. Väidan seda analüüsi põhjal, kus on võrreldud Eesti keskmist inimeste brutotulu Viimsi valla, Võru maakonna ja Setomaa valla (Värska valla) näite põhjal. Kui 2003 aastal moodustas viimsilaste keskmine brutotulu üle 160% Eesti keskmisest ja Võrumaal natuke üle 80% ning Värska vallas 75% Eesti keskmisest siis 2017.aastaks moodustas viimsilaste keskmine brutotulu 140% keskmisest ja Võrumaal ja Värskas vastavalt 84 ja 83%.
Märgatavalt kehvem on olnud olukord omavalitsuste tulubaasiga. Siin on märgatav omavalitsuste tulude erinevuse ja finantsvõimekuste erinevuste kasv ja seda väiksemate äärealade omavalitsuste kahjuks. Näiteks Viimsi valla tulud (siin ja edaspidi on arvestatud kõiki omavalitsuste põhitegevuse tulusid koos tasandusfondiga) ühe elaniku kohta on kasvanud 2010.aastast 120% Eesti keskmiselt kuni 130%-ni. Samal ajal on Võrumaa omavalitsuste keskmised tulud elaniku kohta langenud 120%-lt Eesti keskmisele tasemele. Veelgi suurem tulude langus on tabanud Värska (Setomaa) valda, kus omavalitsuse keskmine tulu elaniku kohta on langenud 180%-lt Eesti keskmiselt samuti Eesti keskmisele tasemele. Siinjuures on ilmselt 2018.aasta veidi anomaalne, sest seda mõjutas omavalitsuste liitumine ning Setomaa valla ilma jäämine liitumistoetustest.
Sellist “vaesemate” omavalitsuste tulude langust võimendab veelgi vallaelanike arvu vähenemine. Kui kasvava elanikkonnaga omavalitsustes nagu Viimsi vald, kaasneb koos vallaelanike arvu kasvuga valla reaaltulude veelgi suurem kasv, siis kahanev vallaelanikkond võimendab veelgi valla reaaltulusid.
Miks on vähenenud siis “vaesemate” omavalitsuste tulud, põhjus on ka väga lihtne. Omavalitsuste tasandusfondi vahendid pole piisavad, et tagada kõigi Eesti omavalitsuste jaoks jätkusuutlik ja kindel tulubaas. Väiksemate ja äärealade omavalitsuste tulubaasi vähenemine on selges korelatsioonis tasandusfondi vahendite suhtelise vähenemisega viimaste aastate jooksul. Kui 2010.aastal moodustas tasandusfond üle 6% kõigi omavalitsuste eelarvetulude kogusummalt, siis aastaks 2018 on see langenud 4,6%-le.
Kui äärealade omavalitsuste suhteline tulubaas jätkab sellist negatiivset trendi, pole need omavalitsused enam konkurentsivõimelised ning ei suuda luua head elukeskkonda oma kodanikele, mis toob kaasa inimeste kiirema lahkumise sellistest piirkondadest ja maapiirkondade veelgi kiirema tühjenemise.
Kui riigieelarves viia tasandusfond 6%-le omavalitsuste eelarvetulude kogumahust oleks sellel väga positiivne mõju äärealade omavalitsuste finantsvõimekusele ja tagaks omavalitsuste jätkusuutlikkuse. Rahalises väljenduses oleks pidanud 2018.aasta eelarvesse lisama tasandusfondi täiendavalt 30 milj eurot.