Riigikogu valimiskampaania ajal tõstatus taaskord tulevaste pensionite teema. Õigemini küll küsiti pensionikindlustuse aastakoefitsendi kohta ehk küsiti, miks on enamikel inimestel aastakoefitsent alla 1,0. Ning küsimus püstitati veelgi karmimalt: miks ma ei saa ühte staažiaastat, kui olen töötanud terve aasta?

Esimene suurem probleem ongi selles, et on olnud keerukas aru saada uuest, alates 1999.aastast kehtima hakanud pensionisüsteemist ja tulevase pensioni arvestamise aluseks olevatest mõistetest: staažiaasta, aastakoefitsent.

Kuni 1999.aastani kehtinud süsteemi olulisem näitaja oli staažiaasta, mille alusel leiti tulevane pension, siis uue süsteemi oluliseks indeksiks on aastakoefitsent. Kindlasti ei tohi neid mõisteid segi ajada sest nende mõistete sisu ja tähendus on täiesti erinevad.

Staažiaasta

Staažiaasta tähendus uue süsteemi kohaselt on üks. Selleks, et saada riikliku vanaduspensioni, peab sul pensioniikka jõudmiseks olema ette näidata vähemalt 15 aastat pensionistaaži. Ühe staažiaasta teenib välja siis, kui oled aasta läbi tööl olnud vähemalt miinimumpalgaga. Kuna inimese tööiga võiks olla kuskil 45 aastat, siis sellest vähemalt 15 aastat miinimumpalgaga töötamist ei tohiks olla väga keerukas ülesanne. Ning isegi juhul, kui pensioniea saabumiseks pole ette näidata 15 staažiaastat, siis ei jäeta inimest pensionist ilma vaid talle määratakse rahvapension.

Pensionikindlustatu aastakoefitsent

Pensionikindlustatu aastakoefitsent on just see number või näitaja, mis on tekitanud kõige rohkem meelehärmi ja segadust. Kõigepealt sellepärast, et seda on segi aetud staažiaastaga ja teisest küljest seetõttu, et see on liiga väike.
Pensionikindlustatu aastakoefitsent ei ole seotud pensioniõigusliku staažiaasta arvestamisega, kui inimese aastakoefitsent on 0,5 ei pea ta kaks aastat töötama, et saada ühte pensioniõiguslikku staažiaastat, piisab ikka ühest aastast. Seega on tegemist puhtalt statistilise näitajaga, mis näitab isiku palga suhet parasjagu riigis valitseva keskmise palga suhtes. Seega pole mõtet võidelda selle koefitsendi poolt ega vastu. Sellega ei muutu sinu palga suurus mitte karva võrragi. Seda kefitsenti saame suuremaks ja paremaks ainult seistes ühtlasemate ja kõrgemate palkade eest!

Kuidas siis kujuneb tulevane pension ja kas praegune süsteem on piisavalt hea?

Väga lihtsustatult hakkab tulevikus inimeste riiklik pension koosnema kahest osast baasosast, mis on kõigile võrdne ning kindlustusosakust, mis on sõltuv tulevase pensionäri tänasest palgast. Kui me kõik mööname, et tulevase pensioni arvestamisel peaks lähtuma täna teenitud palgast, siis on kõik korras, meie pensionikindlustuse seadus seda just teebki. Täna moodustab pensioni baasosa natuke üle ühe kolmandiku keskmisest pensionist (2010.aasta baasosa ligi 115 EUR, kui keskmine pension 304 EUR) ning tänu seadusse sisse kirjutatud indekseerimisele baasosa osakaal kasvab iga aastaga, vähendades selliselt tänaste palgaerinevuste mõju tulevasele pensionile ning muutes seega pensionid oluliselt ühtlasemaks kui on tänased palgad.
Ma pole väga kindel, et me peaks pensionikindlustuse seadus täna oluliselt muutma, küll vajab seadus oluliselt rohkem selgitamist, ning seaduse tehnilisest lahendusest tulenevate numbrihirmude maha võtmist.