Tundub, et taaskord on alanud meediakampaania Eesti Energia (EE) erastamise (osaline börsile viimine) ettevalmistamiseks. Tahaks väga loota, et avalikkus ei lase sellel juhtuda ning rahvas ei luba sellel sündida. Kuna elekter on oluline ressurss, mis puudutab meid kõiki, siis otsused, mis langetatakse nii suute elektri tootja osas puudutavad meid kõiki. Oluline on aru saada, mida üks või teine otsus meie jaoks tähendab.

Elektrituru täielikul vabanemisel 2013.aastal tõuseb ilmselt kõigi tarbijate jaoks elektri hind mitukümmend protsenti. Samuti pole ette näha, et lähiaastatel elektrienergia tarbimine piirkonnas oluliselt langeks ning pole näha ka väga suuri konkurente, kes võiks EE-ga konkureerida ja oluliselt turuosa ära võtta. Seega on kapitaliomanikel tekkinud märkimisväärne huvi omastada EE osalust, et osa saada lähiaastate kindlast elektrimüügi tulust.

Kuidas toimuks kapitali ringlus tänases olukorras peale elektrituru täielikku avanemist?

Riik on 100% EE omanik. Elektrihinna tõus kõigile väiketarbijatele võib olla ca 30% kanti, mis moodustab kokku umbes 75 mln eurot lisatulu EE-le. Kuna see lisatulu läheb riigiettevõttele ja riigiettevõttest dividendituluna riigieelarvesse, võiksime seda 30%-list lisakulu nimetada elektrimaksuks, mis läheb riigieelarve kulude katmiseks, ning mille tõttu saab riik hoida muud, tavalist maksukoormust madalamana. Ehk kui viia võrdlus riigieelarve tuludesse, võiks riik lisandunud “elektrimaksu” arvelt kaotada ära näiteks elektriaktsiisi, hasartmängumaksu ja tollimaksu (nende maksudega kogutakse kokku 77,2 mln eurot) või alandada oluliselt füüsilise isiku tulumaksu.
Kuidas toimuks kapitali ringlus peale elekrituru täielikku avanemist olukorras, kus 1/3 EE aktsiatest on börsile viidud ja erastatud?
Sellises olukorras 1/3 “elektrimaksust” läheks investorile, kes viib selle võib-olla koguni Eesti majandusest välja ning riik oleks sunnitud kehtestama samaväärses ulatuses täiendava maksu, et hoida riigieelarvet tasakaalus. Ehk kaudselt öeldes tähendab see seda, et elektri tarbija jaoks kallineb elekter 40%.
See oli spekuleeriv kalkulatsioon suhtarvudes. Reaalelus tuleb aga valitsusel teha otsused, kuidas korvata saamata jäänud tulu. Selleks, et hüvitada 30% EE aktsiate börsileviimise kadu riigi tuludes, tuleks leida täiendavaid maksulaekumisi aastas ca 25 mln eurot.

Samal teemal:http://jarvelill.blogspot.com/2009/09/eesti-energia.html
http://jarvelill.blogspot.com/2009/11/ei-eesti-energia-borsile-viimisele.html
http://jarvelill.blogspot.com/2010/05/hea-otsus-ansipilt.html