Ansipi valitsus pole toime tulnud majanduse juhtimisega

Äsja avaldatud rahandusministeeriumi majandusprognoosi üks huvitavamaid peatükke on SKP lõhest ja eelarve tsüklilisest positsioonist (4.2).1 Just SKP lõhe ja valitsuse reageerimine sellele näitab kuivõrd hästi on valitsus suutnud majandust ohjata ja võimalikult jätkusuutlikul tasemel hoida. Selles kontekstis on oluline eelarvepoliitika vastutsükliline iseloom. Meie valitsus pole sellega eriti edukalt toime tulnud ning sellele on juhtinud tähelepanu ka IMF oma raportites.2
Parema ülevaate saamiseks viimaste aastate SKP lõhest ja tulevikuprognoosist, toon ära tabeli vastavate näitajatega. Tabel on koostatud Rahandusministeeriumi majandusprognooside alusel ja lisatud minu poolt võimalikud maksimaalsed eelarvekulutused, et minimeerida SKP lõhet.
2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015
SKP reaalkasv % 11,2 6,3 -3,6 -13,9 3,1 4 4 3,6 3,6 3,4
Eelarvepositsioon %SKP-st 3,4 2,7 -3 -1,8 0,1 -0,4 -2,8 -0,6 -0,3 0,5
SKP lõhe %SKP-st 1,9 13,1 5,4 -11,1 -8,7 -5,8 -3,3 -1,6 -0,3 0,6
Täiendav vajalik lõhe vähendus %SKP-st 1,5 -10,4 -8,4 9,3 8,9 5,4 0,5 1 0 -0,1
Võimalik eelarvemuutus %SKP-st 1,5 -10,4 -8,4 1,2 3,1 2,6 0,2 1 0 -0,1
Reservi muutus mld EEK -3,1 25,3 20,8 -2,5 -7 -6,3 -0,5 -2,8 0 0,4
Positiivne SKP lõhe toob kaasa inflatsiooni kiirenemise, kaubandusbilansi halvenemise ning pinged liigintensiivsest ja ebaefektiivsest ressursi kasutamisest. Negatiivne SKP lõhe toob kaasa kõrge tööpuuduse ja majandusressursi mittekasutamise ja sellega kaasneva ebaefektiivsuse. Kui SKP lõhe on nulli lähedal, on kogu riigi majanduspotentsiaal kõige efektiivsemalt kasutatud ning majanduse areng jätkusuutlik. Valitsusel on terve rida meetmeid mida saaks rakendada SKP lõhe vähendamiseks ning see ongi valitsuse üks peamisi ülesandeid, millega kahjuks Ansipi valitsus pole edukalt toime tulnud. Kuna majanduses ja eelarvepoliitikas tehakse peamised otsuseid järgmise eelarveaasta kohta, siis tabelis toodud aasta kohta on põhiotsused langetatud eelneval aastal. Vaatleksime nüüd aastate kaupa valitsuse samme ja parimaid võimalikke samme.
2005
Järgmise aasta SKP lõhe pole eriti märkimisväärne, 1,9% SKP-st. Seetõttu võiks öelda, et sel aastal aeti üldiselt mõistlikku finantspoliitikat. Tõsi, valitsus oleks võinud kulutada ligi 3 mld rohkem kulutada ja isegi tulumaksu alandamine oli ehk mõistlik samm.
2006
Valimiseelne aasta, kus asi väljub täielikult kontrolli alt. See on aasta, mil loodi peamine alus tulevale kriisile. SKP lõhe järgneval aastal kujunes 13,1%-le SKP-st. Sellise lõhe vähendamine oleks nõudnud hoopis teistsuguseid samme, kui valitsus astus. Valitsus jätkas tulumaksu alandamist, realiseeris ainult 2,7%.lise ülejäägi ning 2007 aasta eelarve oli meeletu kasvuga. Eelarve kasvas ligi veerandi võrra, kusjuures erinevate kulutuste kasvud olid 15-40%, sealhulgas ka palgakasvud. Muid piiravaid meetmeid valitsus ei rakendanud SKP lõhe vähendamiseks.
Sotsiaaldemokraadina mõistan palgakasvu vajadusest ja isegi väga ei protesti selle vastu. Palkade ja pensionide kasv on hea meede tuluerinevuste vähendamiseks ja ühiskonna tasakaalustamiseks, kuigi on majanduse mõttes ebaefektiivne. Küll aga on arusaamatu miks valitsus ei rakendanud teisi võimalikke meetmeid kriisi ärahoidmiseks. Valitsus oleks pidanud oluliselt tõstma maksukoormust. Võimalike maksutõusu objektidena oleks olnud sobivad tulumaksumäära tõstmine läbi astmelise tulumaksu, ettevõtte tulumaksu kehtestamine, automaks ja kinnisvaramaks. Maksutõusu arvelt kasvatama oluliselt reserve. Lisaks sellele oleks pidanud ohjama kommertspankasid ning oluliselt tõstma nende kohustuslike reservide miinimummäära. Kokku oli vaja toona tasakaalustada majandust 25 mld krooni ulatuses.
2007
Eelmise aasta otsustamatusest kandusid probleemid valimisjärgsesse aastasse. Majandusbuum ruulis veel täiega, samas järgnevaks eelarveaastaks tehti jällegi jätkuvalt valeotsused. Kuigi 2008.aasta reaalkasv oli negatiivne, oli see ikka veel 5,4% üle potentsiaalse taseme. Nagu eelmise aasta puhul, pean 2008.aasta palgakulude ja pensionite tõusu põhjendatuks, kuid ülejäänud meetmed olid jällegi ebaadekvaatsed. Kindlasti oleks 2008.aasta eelarve ja majanduspoliitika osas olnud oluliselt kergem otsuseid langetada kui eelmise aasta otsused oleks õieti tehtud, siis poleks probleem nii suur olnud. 2008.aasta osas oleks pidanud täiendavaid otsuseid langetama ca 20 mld krooni osas. Soovitused ikka samad, mis 2007 eelarveaasta puhul. Maksutõusud, pankade kohustusliku reservi tõstmine, kulude kärbe.
2008
Aasta mil olime jõudnud majanduslangusse ja tulevik paistis veelgi tumedam. 2009.astaks pöördub SKP lõhe järsult negatiivseks, mis tähendab, et valitsus peab rakendama kõiki meetmeid, et majandust aktiveerida. Esimene asi, mis valitsuse käsutuses on, on riigieelarve. 2009.aasta eelarve oleks pidanud olema maksimaalses lubatud defitsiidis, mis tähendab, et riik oleks pidanud kulutama täiendavalt 2,5 mld krooni või tegema selle piires maksualandusi, näiteks käibemaksu osas või tõstma tulumaksuvaba miinimumi (maksimaalne vajadus oleks majanduse ergutamiseks olnud ligi 20 mld krooni). Lisaks oleks olnud mõistlik vähendada oluliselt pankade kohustuslikke reserve, et turgutada pangandussektorit.
2009
2010 aasta SKP lõhe on jätkuvalt suures miinuses. Majandus vajab ergutuspaketti. Valitsus vastupidiselt koonerdab ja lõpetab 2010.aasta isegi ülejäägis, tuues selliselt ilusate numbrite ohvriks inimeste toimetuleku, samuti säilib kõrge tööpuudus. 2010 aasta kontektis oleks valitsus pidanud leidma lahenduse ligi 9 mld krooni osas. Lubatud eelarvedefitsiidi ülemmäär andis valitsusele selleks võimaluse teha täiendavaid kulutusi või maksualandust 7 mld krooni ulatuses, lisaks sellele jällegi pankade kohustuslike reservide vabastamise võimalus.
2010
Järgmise aasta eelarve planeerimisega tehakse jätkuvalt sama viga. Majandus pole veel kriisist väljunud, SKP lõhe on -5,8% SKP-st ja majandus vajab turgutust. Jällegi tuleks ära kasutada lubatud maksimaalne eelarvedefitsiidi võimalus ja teha 6 mld krooni osas täiendavaid kulu- või maksualandamise otsuseid. Pankade kohustuslikud reservid on juba euroalaga liitumise tagajärjel alla viidud, seega seda hooba enam pole. Valitsus vastab aga kulude kokkuhoiuga ning ainult 0,4%-lise defitsiidiga.
2011+
Järgnevate aastate makrotasakaal on planeeritud vähemalt prognoosi kohaselt vägagi mõistlik. SKP lõhe jääb peaaegu 0 lähedale, ainult 2012 on veel see -3,3%, kuid selle neutraliseerimiseks on õnneks planeeritud ka eelarve defitsiit 2,8%, mis peaks majanduse piisavalt tasakaalustama ja jätkusuutlikule rajale viima.
Kui lõpetuseks küsida, kas mitte selline riigipoolne majanduse toetamine pole mitte liiga kulukas ja ehk viiks riigi pankrotti, siis vastus on, et vastupidi, selline poliitika oleks 2015.aastaks planeeritava riigi välisvõla 11,8% SKP-st alandanud hoopis 5%SKP-st.