Majandus on teatavasti tsükliline, oma majanduskasvude ja majanduslangustega, vahel räägitakse ka ülikiirest majanduskasvust ning majanduskriisist. Selliste suurte kõikumistega majanduses on püütud üldiselt võidelda ja sest sellise suure amplituudiga kõikuvast majandusest ei võida peaaegu keegi ja kõige rohkem kaotab tavaline inimene, kes võib kaotada oma töö, oma säästud, oma eluaseme jne.
Stabiilse majanduse eest võitlemisel kasutatakse erinevaid mehhanisme. Näiteks reguleeritud põllumajandusturg, teised reguleeritud turud, intressimäärade kontrolli all hoidmine samuti püüd kontrollida inflatsiooni ja maksunduses toimivad automaatsed stabilisaatorid. Üheks stabiilse majanduse määranguks Euroopas on Maastrichti kriteeriumitest kinni pidamine. Meie majandus kahjuks ei vasta neile nõuetele ja sellega seoses ei võeta meid ka rahaliidu liikmeks, sest me kujutame ohtu stabiilsele süsteemile.
Inflatsioon Eestis tuleneb eelkõike rahapakkumise kasvust. Jäädes lootma igikestvale majanduskasvule ja panustades kõrgele inflatsioonile on meie laenukoormus kohutava kiirusega kasvanud, Eestisse on tulnud hulka Euroraha ja kõik see raha on veel ka võimendunud majandusbuumi foonil.
Raha võimendumisest toon näite: Oletame, et olen automüüja ja näen, et majandus kasvab, automüügi numbrid lähevad ülesmäge, olen väga optimist ning laenan 10 000 000 krooni. Kasutades pikemaid maksetähtaegu ostan korraga 10 000 000 krooni eest kinnisvara ja 10 000 000 krooni eest uusi autosid, lootuses, et ma jõuan need enne maha müüa, kui kinnisvara maksetähtaeg läheneb ning majanduskasvu tingimustes see asi õnnestubki ja ma olen 10 miljoni krooniga tekitanud 20 miljonilise käibe ja loomulikult ka selle pealt teeninud, ehk kasvatanud siis juba 20 miljonit. Selline asi saab toimuda ainult kiire majanduskasvu tsüklis ja kui tulevad tagasilöögid, siis väheneb raha pakkumine väga suure kiirusega, püramiidskeem kukub kokku ning majanduskasv võib väga kergelt pöörduda languseks.
Mainisin eelnevalt ka automaatseid stabilisaatoreid maksunduses, selleks on üldiselt astmeline tulumaks. Toimib see lihtsalt ja õigeaegselt. Kui on tegemist kiire majanduskasvuga, sissetulekud suurenevad, siis kogutakse raha kõrgema maksumääraga ringlusest ära ja stabiliseeritakse kasvu, kui majanduskasv pidurdub, vähenevad sissetulekud, siis alaneb ka üldine maksumäär, ehk jäetakse rohkem raha majandusse.
Täna oleks riigimehelik ja tulevikku vaatav natuke jahutada majandust ning saada inflatsioon kontrolli alla ehk toimida vastupidiselt Reformierakonna pakutule. Tuleb kehtestada astmeline tulumaks, tõsta otseste maksude (tulumaks, maamaks või kinnisvaramaks) üldist määra ning riigi lisatulusid mitte paisata Eesti majandusse vaid koguda reservidesse. Veel võiks alandada kaudseid makse, et suruda esmatarbe kaupade hinnakasv alla (pean silmas eelkõike toidukaupade käibemaksu). Ainult nii säilitame stabiilse majanduskasvu ja kõigi eestimaalaste heaolu kasvu, sest mis kasu on 5% -st palga kasvust, kui inflatsioon on 7%.