Rein Järvelill Eesti pangandusturu aastakasum võiks olla ca 10 miljardit krooni. See on umbes sama suur summa, kui riik kogub aastas aktsiisidega maksutulu. Samas see on see summa, mille meie majandusest saavad välja viia väliskapitalil põhinevad pangaasutused. See on panganduskapitali lisandväärtus mis teenitakse Eesti majanduse pealt ning selle summa võrra langeb meie kõigi konkurentsivõime ja elatustase. … Read more
Eesti majanduse viimased dekaadid: “Väiksemad kapitalid tungivad seepärast neisse tootmissfääridesse, kus suurtööstus on alles sporaadiliselt või puudulikult võimule pääsenud. Konkurents möllab siin päriproportsionaalselt võistlevate kapitalide arvuga ja pöördproportsionaalselt nende suurusega. Ta lõpetab alati paljude väikekapitalistide hukkumisega, kellede kapitalid osalt lähevad võitja kätte, osalt hävivad. Peale selle areneb koos kapitalistliku tootmisega täiesti uus jõud – krediit; … Read more
2010 aasta riigieelarvega on kummalised lood. Valitsus ei julge tunnistada, et ei saanud tähtajaks, enne kohalikke valimisi, -3% defitsiidi sisse mahtuva eelarvepositsiooniga hakkama. Usun, et selline valijate petmine ei ole kõige viisakam tegevus ning kahjustab kindlasti valitsuserakondade mainet, sest rahvale meeldivad kõige vähem vassivad poliitikud. Nüüd on valitsus tulnud välja siis korrektsiooniga, eelarvepositsiooni tasakaalustamiseks tõstetakse … Read more
Poole aasta pärast käivituv osaline elektri vabaturg toob praeguste hindade juures, ning 35% müügi viimisega energiabörsile Eesti Energiale (EE) lisatulu aastas ca 340 miljonit krooni. Kui kogu müük hakkab minema läbi börsi kasvab EE aastane lisatulu ca 1 miljardile kroonile. Sellise kasumi kasvu saab EE just meie kõigi taskust. Meie taskust, kellele läbi riigi täisosaluse … Read more
Eesti senine majanduspoliitika Eestis on suuresti valitsenud alates taasiseseisvumisest kuni 2008.aastani liberaalne majanduspoliitika. Ajaline määratlus on siiski suhteliselt subjektiivne ning poliitika muutus pole toimunud üleöö, kuid on muutunud vastaval muutunud oludele ja kindlasti on oma roll ka sotsiaaldemokraatidel, kes olid murdelisel ajal valitsuses ning hoidsid ka rahandusministri portfelli. Aga liberaalne majanduspoliitika tähendas seda, et peamine … Read more
Küttepuude ja kartuliabi on just tüüpilised parempoolse sotsiaalpoliitika viljad. Ehk lahtiseletatult tähendab, see seda, et universaaltoetused kaotame ning läheme üle suunatud toetustele. Eriti usinalt on universaaltoetuste vastu võidelnud reformierakond. Kes kritiseerib igal võimalusel “lennuki pealt raha jagamist” ehk siis universaaltoetusi. Tõsi, universaaltoetustel põhinev sotsiaalpoliitika on ehk veidi kallim aga ühiskonnale mõjub ta oluliselt tervendavamalt. Mis … Read more
“See tähendas eelarvedefitsiidi suhtes väga suurt ehmatust. Valitsuses vaadati ka tagantjärele numbritele otsa, mis oli toimunud detsembris, mis oli toimunud kolmandas kvartalis, see oli ootamatu. Me arvame, et 2008 mahub kolme protsendi sisse. Mitte küll uhkelt, nagu varem arvasime, aga mahub,” rääkis Ligi. Samuti oli praegune rahandusminister kriitiline selles osas, et hakati rääkima lisaeelarvest ja … Read more
Meenutagem raudtee müüki, tallinna vee müüki. Tulemuseks on kõrge hind tarbijale või firma riigile tagasi ostmine. Minu arust ei tohiks me lubada Eesti Energia erastamist (börsile viimine). Mõne aasta pärast ostame siis jälle kaks korda kallimalt tagasi või maksame oluliselt kõrgemat elektri hinda tulevikus, ning teenitud kasum viiakse näiteks suures osas välja Eesti riigist Leedu … Read more
“Administreerimiskulude, tegevuskulude kokkuhoid – seda on seaduse järgi lubatud teha haldusala piires ja nagunii on iga aasta jäänud raha kasutamata. Ka sel aastal suudame me teatud summa lihtsalt jätta kasutamata ja kokku hoida,” ütles Ligi, kui selgitas, kuidas pole vajalik Riigikogu ette tulla käesoleval aastal kolmanda eelarvega. Kardan, et selline kokkuhoid ilma valitsuse poolse surveta … Read more
Täna toimuval konverentsil «Palga päev» ütles SEB makroanalüütik Ruta Arumäe, et Eestis on praegu liiga kõrged palgad. Täpselt sellise järelduse võib teha. Teha võib aga ka palju teisi järeldusi: Teiste tootmissisendite hinnad on liiga kõrged- nafta hind, elektri hind, juhtimiskulud on liiga suured, rendihinnad on liiga kõrged, kinnisvara hinnad on liiga kõrged Kasumimarginalid on liiga … Read more