Vanemahüvitis on äärmiselt vajalik meede. See sotsiaaltoetus käidi välja sotsiaaldemokraatide poolt (tol ajal mõõdukad ja eestvedaja oli Katrin Saks). Vanemahüvitis oli põhjendatud sellega, et laste saamine on üks kõige suurem vaesusrisk. Meede oli mõeldud just vaesuse vastu võitlemiseks ning kantud soovist riigi poolt teha kõik, et laste saamine ei viiks peresid vaesusse. Vanemahüvitis pidi olema kõigile lastele võrdne, sest kõik lapsed peavad olema sündides võrdselt väärtuslikud ühiskonnale. Me ei tohi riiklikult teha valikut ja öelda, et teatud lapsed on eriti väärtuslikud.
Reformierakond kahjuks kohendas selle meetme oma valijate jaoks ning tegi sellest sissetulekute kindlustuse. Selline lähenemine on tegelikult väga jõhker meie maksumaksjate suhtes. See tähendab seda, et oluliselt väiksema sissetulekuga inimesed peavad oma maksudega kindlustama jõukamate isikute sissetuleku. Väga jõhker ja ühiskonda lõhestav ning vaenu tekitav. Miks peab miinimumpalka saav inimene maksma kinni mitmekümne tuhande kroonise sissetuleku jõukamatele inimestele?
Kui tahetakse sissetulekuid kindlustada, siis tuleb tõesti luua vastav kindlustus (ma pole kindel, et seda peaks riik tegema), riigieelarvest saab ikkagi teha ümberjagamist ainult probleemide lahendamiseks, mitte hüvede kindlustamiseks endaga toime tulevatele inimestele.