Koosseis pärast valimisi (79 kohta; enamus 40): Keskerakond 37, Sotsiaaldemokraadid 17, Isamaa 11, Reformierakond 8, Parempoolsed 6. Ilma Keskerakonnata tekib enamus vaid juhul, kui Isamaa liitub (17+11+8+6 = 42). Seetõttu on Isamaa “kingmaker” – võtmepartei, kellele ilma kelleta alternatiivset enamust ei moodustu.
Valimiste järel asus Isamaa mängima “eelvooru”: esitati partneritele küsimuste pakett, räägiti vajadusest arutada “sisulisi teemasid” ning hoiti avalikult lahti kõik variandid. Kandiliselt öeldes: Isamaa ei kinnita partnerit ega ajatelge, vaid seab arutelu formaadi ja laseb teistel reageerida. See on läbirääkimispsühholoogia klassika, mille eesmärk pole niivõrd info kogumine, kuivõrd mõjuvõimu kasvatamine.
Isamaa käitumise tõlgendus
- Strateegiline ebamäärasus suurendab asendamatust. Kui sa ei ütle “kellega” ja “millal”, täidavad teised tühimiku ise – tekib hirm, et Isamaa võib minna ka “teise leeri”. Hirm kaotada partner tõstab Isamaa hinda.
- Ankur ja agendaseadmine. Küsimustikud ja “eeltöö” ankurdavad debati Isamaa raamistikku: esimesena ei räägita toolidest, vaid Isamaa sõnastatud “põhimõtetest”. Ka siis, kui teised ankeedimängu ei mängi, on teema juba nihkunud Isamaa määratud rajale.
- Paisutatud BATNA (parem alternatiiv). Avalik signaal “võiks minna ka mujale” kasvatab Isamaa tajutud alternatiivi väärtust. See suurendab järeleandmisi, mida teised on valmis tegema, et Isamaa neid eelistaks.
- Näo säästmine oma valijate ees. Isamaa valijaskonnas on vastuolulisi ootusi. Venitamine loob ruumi ehitada põhjenduste narratiiv: “läksime sinna, sest saime need põhimõtted/portfellid.” Dissonants väheneb, maine jääb.
- Sisemine kindlustunne ja distsipliin. Pikk “eelvoor” annab juhtkonnale tunde, et protsess on kontrolli all ning vähendab sisekonflikti riski enne suurt otsust (ükskõik kummale poole see lõpuks kaldub).
Mida Isamaa loodab saavutada?
- Sisutäiendused leppesse, mis kõlavad Isamaa brändiga (pere-, haridus-, eelarve- või väärtuspoliitika rõhuasetused).
- Tugevad ametikohad linnavalitsuses ja allasutustes – mitte ainult visiitkaardid, vaid reaalse otsustusõigusega portfellid.
- Narratiiv “vastutustundlikust pragmaatikust”: ei jookse esimesel vilistusel, vaid seab tingimused ja hoiab joont.
Kus jookseb eetika ja demagoogia piir?
- Legitiimne: kui “eelvooru” küsimused on sisulised, avalikud ja Tallinna pädevusse mahtuvad (transport, haridus, sotsiaalteenused, investeeringud, ruumiplaneerimine).
- Küsitav/demagoogiline: kui “küsimused” on peamiselt venitamise instrument, vastaspoole stigmatiseerimiseks (“miks te kardate sisust rääkida?”) või kui fookus libiseb riiklikule tasandile, mille üle linnafoorumis otsustada ei saa.
- Vastutuse mõõdupuu: kas taktika kiirendab või aeglustab toimiva linnavalitsuse sündi? Kui aeglustab, siis on see avaliku huvi vaates kehv praktika, isegi kui parteisisese strateegia mõttes tulu annab.
Riskid Isamaale
- Reaktants teistes: pikale veniv kontrollimine tekitab teistes trotsi (“teeme ilma nendeta”).
- Usaldusdiskont tulevikuks: partnerid mäletavad, et sind peab “survestama”; koostöö kapital väheneb.
- Sildistumine kui “mänguline/mitteotsustav”: maine kleepub kiiresti.
- Aritmeetiline reaalsus: kui Kesk+SDE lepivad (37+17=54), jääb Isamaa mängust välja – “printsiip” jääb, mõju kaob.
Miks nad niimoodi käituvad?
Sest nad saavad – koosseis teeb neist tõelise kingmaker’i. Ja sest nad peavad – valijate ootused on vastukäivad ning igas suunas on maine- ja sisurisk. Venitamine ostab aega, tõstab hinda ja aitab ehitada loo, millega lõppvalikut seletada.
Mida peaks tegema teised läbirääkijad?
- Ajakast (deadline) avalikuks. Aeg on Isamaa peamine hoob. Pane selge tähtaeg ja kirjelda, mis juhtub, kui tähtajaks otsust pole (nt minnakse edasi alternatiivse enamuspaketiga).
- Filtreeri teemasid läbi Tallinna pädevuse. Võta Isamaa tõstatatud punktid, kuid raamista need linnakompetentsi kaudu. See vähendab “riiklike lipukeste” importimist linnafoorumisse ja toob debati tagasi praktilisele pinnale.
- Tee alternatiiv nähtavaks. Näita töövalmidust teise enamuseni (nt Kesk+SDE või SDE+RE+Parempoolsed+Isamaa). Mida nähtavam on alternatiiv, seda väiksem on Isamaa paisutatud BATNA mõju.
- Tervikpaketid, mitte tilgutamine. Paku 1–2 selget “paketti” (sisu + positsioonid + ajakava). Jupikaupa liigutamine toidab venitamist; tervikpakett sunnib otsust.
- Näo säästmise sillad. Paku Isamaale kommunikatiivseid võidusilte (mõni põhimõte, selge indikaator, juhtimiskoht), millega nad saavad oma valijale valikut põhjendada. Kui vastaspool saab näo päästa, sünnib otsus kiiremini.
- Läbipaistvus ja protokoll. Kutsu otse läbirääkimistele, salvesta kokkulepped, avalikusta põhipunktid. Mida vähem “hägust ala”, seda nõrgemaks jääb venitamishoob.
Isamaa mängib osavalt “kingmaker’i käsiraamatust”: ebamäärasus, ajasurve, ankurdus, BATNA võimendamine ja näo säästmine. See töötab – kuni teised lubavad sellel töötada. Tallinna aritmeetika teeb taktikast siiski kõrgeriskilise: niipea kui alternatiivne enamus aktiveeritakse, võib venitus lõppeda poliitilise mõjuta. Hea uudis on, et väljapääs on olemas: selge ajaraam, linna pädevusele fokusseeritud sisu ja näo säästmise sillad. Siis sünnib otsus kiiresti – ükskõik millise koalitsiooni kasuks – ning võidab peamine osapool, Tallinna elanik.