Ilmselgelt on praegune süsteem kasulik ainult pangandussektorile ja nende kindlustusseltsidele ja kui tahta tulevikuks raha koguda, siis valitud süsteem on küll kõige ebaõnnestunum. Sellest saab siis aru kui analüüsida kogu süsteemi makrotasandil.
1. Fondi haldamine võtab fondist umbes ühe kolmandiku. Oletame, et mingil ajal on fondide kogumaht 10 mld eur, ja fondihaldustasu 1% ning pensioni kogumise aeg 50 aastat, siis selle ajaga võtab pank fondist halduskuludeks 5 mld eur.
2. Kui jõuab kätte pensioniiga, võtab kindlustusselts järgi jäänud rahast umbes ühe kolmandiku ehk siis 3,3 mld eur.
3. Kokkuvõttes, selliste eelduste kohaselt on fondid kogunud ja teeninud kogumahuks 15 mld euri, ja sellest pangad ja kindlustusseltsid võtavad endale 8,3 mld ja pensionäridele jääb 6,7 mld eur.
Mis on valesti:
1. Kui juba on otsus kõigi ühist raha koguda, siis võiks seda raha ise ka hallata, Ehk siis anda kogu fondi haldus koos teiste riigireservidega riigikassa käsutusse. Siis kuluks riiklike fondihaldurite palgarahaks 50 aastaga 2 mln eur ja fondi jääks meie näite korral raha üle 15 mld eur, sest tänane fonditasudeks välja viidud raha kasvaks fondis edasi.
2. Pensionite maksmisel kindlustuspõhimõte ei tööta, sest püütakse kindlustada kõiki ja kõikidele saabub kindlustusjuhtum ehk pensioniiga, seega tuleb fondist väljamakseid teha otse läbi pensionisüsteemi, säästes kindlustusseltsidele mineva 3,3 mld eur.
3. Kokkuvõttes tooks riiklik II samba süsteem vähemalt 2 korda kõrgema teise samba pensioni väljamakse.
Lisaks kahele eeltoodud probleemile on ka kolmas probleem. Nimelt on tulevasel pensionäril vaja osta kaupu ja teenuseid, mitte raha. Kui majandusse aga hakkab tulema meie kogutud raha suurtes kogustes, siis on see inflatsiooniline ning pensionär jääb ikka vaeseks, ega suuda kalleid kaupu ja teenuseid osta.