Pangad raporteerivad oma väga headest majandustulemustest: Swedbank 75 mln, SEB 50 mln ja Nordea 25 mln eurot kasumit 2010.aastal. Need tulemused ei tulnud üllatusena, kuigi tavainimese jaoks ehk natuke arusaamatud. Pole küll näinud veel pankade kasumiaruandeid, kuid ma kahtlustan, et seal on väga palju erakorralist tulu. Miks ma nii arvan, aga sellepärast, et eelnevatel aastatel deklareerisid pangad väga viletsaid tulemusi, mis oli tingitud peaasjalikult provisjonidest. Mäletatavasti deklareeris Swedbank 2009.aastal, et jäi 1,1 miljardi krooniga miinusesse. Kes viitsis toona süveneda, millest selline tulemus, siis oli Swedbanki laenukahjum 3,8 mld krooni. Laenukahjum tähendas ju seda, et viivisesse langenud laenud kanti kiiresti kahjumisse. Samas oli ilmselge, et enamus laenusid oli siiski tagatud päris kindlate tagatistega, ning pank ei kaotanud praktiliselt midagi, vaid vastupidi, pangal avanes võimalus lepinguid ümber sõlmida, võtta lepingu muutmise tasu, nõuda lisatagatisi, ning tõsta intressimäärasid. Kõik need sammud aga tõstavad ju ainult panga kasumit. Ja kui nüüd oluliselt kallima eluaseme laenu maksed taastusid, võeti 2010.aastal eelmine aasta provisjoneeritud laen tagasi kui erakorraline tulu.
Võiksime vaadata pankade kasumeid ka kaotatud ettevõtte tulumaksu valguses. Kui meil kehtiks klassikaline ettevõtte tulumaks oma 21%-lise määraga peaksid nimetatud 3 panka tasuma ettevõtte tulumaksu 31 mln eurot. Mis oleks väga märkimisväärne riigieelarve tulu ja moodustaks ligi 14% kogu 2011 ettevõtte tulumaksust.