Küttepuude ja kartuliabi on just tüüpilised parempoolse sotsiaalpoliitika viljad. Ehk lahtiseletatult tähendab, see seda, et universaaltoetused kaotame ning läheme üle suunatud toetustele. Eriti usinalt on universaaltoetuste vastu võidelnud reformierakond. Kes kritiseerib igal võimalusel “lennuki pealt raha jagamist” ehk siis universaaltoetusi. Tõsi, universaaltoetustel põhinev sotsiaalpoliitika on ehk veidi kallim aga ühiskonnale mõjub ta oluliselt tervendavamalt.
Mis on siis tulemus, kui loobume universaaltoetustest? See tähendab seda, et:
- keegi peab hakkama otsustama mingi näitaja, taotluse, alusel kellele anda toetust (kott või kaks kartulit, paar halgu küttepuud). Selleks on vaja inimesi, täiendavaid ametnike. Need ametnikud hakkavad otsuseid langetama teatud mõttes subjektiivselt. Kui muud ei saa teha, siis saab ebameeldivat toetuse taotlejat (kes on valest erakonnast või muidu vale nahavärviga) kasvõi kiusata või temaga alandavalt rääkida. Aga mis muidugi toetuse jagaja jaoks oluline on, ta saab ennast tunda tähtsa ja väga suure ülemusena ning selle ametniku ülemus saab teha selle toetusega suurt tsirkust ja mängida head rahva isakest. See tuleb eriti teravalt välja valimiste eel.
- abi taotleja peab iga kord maha suruma oma inimväärikuse, inimliku uhkuse ning ilmuma suure ülemuse ette paber toetuse avaldusega näpus. See on väga ebainimlik ning inimväärikust alandav. Lisaks sellele näiteks lastetoetuste puhul on alati oht, et seda taotlejat või perekonda hakatakse kaaskodanike poolt mõnitama, halvaks, viletsaks ja saamatuks pidama.
- Abi taotlejad langevad vaesuslõksu. See tähendab seda, et neil on keerukas oma abi taotleja seisust välja tulla, sest kui nad hakkavad natuke rohkem teenima, kaotavad nad õiguse abi taotleda ning nende elatustase langeb. Näide: oletame, et on meil kehtestatud vajaduse põhine lapsetoetus, ehk toetust makstakse vanemale 600 krooni kuus, kui tema sissetulek on alla 4000 krooni kuus. Kui see lapsevanem hakkab teenima 4001 krooni kaotab ta sissetulekutes 599 krooni. Ning tal pole mingit motivatsiooni oma sissetulekuid suurendada, sest piiripeal olles tagab ainult vähemalt 15% sissetulekute kasv elatustaseme säilimise.
Olen kindlalt universaaltoetuste poolt, sest tahan vähest bürokraatiat, inimväärset ja tasakaalustatud ühiskonda.