Eesti kolme viletsama hulgas

Eesti majandusel pole läinud kriisiaastatel kõige paremini. Kui hästi või kui halvasti me kriisiga hakkama saime on kõige õigem otsustada rahvusliku rikkuse põhjal võrrelduna Euroopa Liidu keskmisega. Täna on Eurostati veebilehel kättesaadavad andmed kuni 2009.aastani. Võrdluse aluseks olen võtnud riikide SKP võrdluse ostujõu alusel elaniku kohta võrreldes Euroopa liidu keskmisega.
Kas eelarve on tasakaalus või mitte ja kui suur on riigi võlg on näitajad, mis omavad tähendust ilmselt pikemas perspektiivis ja pole ka ilmselt võimalik päris täpselt öelda, kas lõpptulemusena on nende mõju negatiivne või positiivne. Probleemiks võib saada lihtsalt see, et kui oleme väga vähe laenanud ning oleme hoidnud oma eelarvet iga hinnaga tasakaalus oleme langenud riikide konkurentsis liiga madalale ning teistele riikidele järgi võtmine võib lükkuda oluliselt kaugemale tulevikku. Kui teised riigid on vajalikud investeeringud näiteks teinud täna või eile, siis meie pole seda teinud ning peame tegema seda homme ja ülehomme. Aga ülehomseks on inflatsioon meie investeeringud teinud oluliselt kulukamaks.
Tegelikult on ju oluline inimeste heaolu. Selles suhtes võiks olla päris heaks näitajaks SKP elaniku kohta ostujõu alusel. Kui vaatame selles kontekstis meie riigi toimetulekut majanduskriisiga, siis oleme aastate 2007-2009 võrdluses üks kolmest kõige viletsamini toime tulnud Euroopa Liidu riigist. Meie rikkus on vähenenud võrreldes EL keskmisega 5 protsendipunkti võrra. Kolm kõige halvemini masuga toime tulnud riiki selles mõttes ongi Iirima (-20), Rootsi (-6) ja Eesti (-5). Veel kuuluvad -4 protsendipunktiga halvemini masuga hakkama saanud riikide hulka Luksemburg, Soome, Ühendkuningriigid, Leedu ja Läti.
Oma jõukust kriisi ajal on kasvatanud ja seega ka kriisiga kõige paremini toime tulnud on aga sellised riigid nagu: Poola (+7), Küpros, Malta, Slovakia (+5) ning Rumeenia ja Bulgaaria (+4).
Varsti peaks ilmuma ka 2010 aasta andmed, siis saab teha ilmselt paremad järeldused, millised riigid on kriisiga kõige paremini toime tulnud.

Allikas: http://epp.eurostat.ec.europa.eu/tgm/table.do?tab=table&init=1&language=en&pcode=tsieb010&plugin=1

2 Comments On “Eesti kolme viletsama hulgas”

  1. Kallis Rein, heaolu ei saa jätkusuutlikult laenu eest. Selline võrdlus nagu sa selles postituses oled esile toonud ei kõlba. Ma väga loodan, et Eesti jätkab samamoodi kui siiani ja parandab oma sotsiaalpoliitikat mitte laenu, vaid sissetulekute kasvu arvelt.
    Kas sellest, et pangad inimestele suured kotid pähe tõmbavad on veel vähe, et ka poliitika peab ainult laenu abil toimima? Laske õhk (liigsed kulud) avalikus sektoris välja ja majandage mõistlikult, siis paraneb lõppkokkuvõttes kõigi heaolu.

  2. Kallis Heiki, Eesti valitsus ongi sinu juhise kohaselt käitunud ja tulemus inimeste heaolule on käes. Kui faktid sinu jaoks ei kõlba, mis siis peaks kõlbama?

Comments are closed.