Eesti elanikud vajavad nõrgemat eurot

Lähtudes meie inimeste heaolust on meile hädasti vaja nõrgemat eurot. Miks? Aga sellepärast, et meil on suur tööpuudus, meil on väga kõrge eraisikute laenukoormus, meie väliskaubandusbilanss pole kõige parem ning kokkuvõtvalt tuleks tõsta inimeste elatustaset.

Riigi konkurentsivõimele mõjub kindlasti positiivselt euro nõrgenemine. Eestis toodetud kaup ja pakutavad teenused muutuvad konkurentsivõimelisemaks väljaspool euroala ning konkurentsivõime ei muutu euroala sees. Koos sellega paraneb meie väliskaubanduse bilanss ja me saame tervikuna rikkamaks ning majanduskasv kiireneb.

Laenude tagasimaksmine läheb kergemaks, kuna koos konkurentsivõime kasvuga elavneb majandus ning tõusevad palgad ja tööhõive.

Puudusena võib esile tuua, et euro nõrgenemine toob kaasa nafta hinna tõusu, kuid meie oleme nagunii ise kunstlikult kogu aeg tõstnud nafta hinda läbi aktsiiside tõusu. Aktsiiside tõus on olnud teadlik poliitika piiramaks naftasaaduste kasutamist ning selleks, et survestada majandust alternatiivseid energiaallikaid kasutusele võtma.

Teine puudus on väljastpoolt euroala tuleva importkauba kallinemine. Aga jällegi pole midagi hullu, kui piirdume rohkem kodumaise ja euroala toodanguga. Ostame siis rohkem Eesti mööblit ja Saksa autosid.

Kolmas puudus on kallinenud reisimine eurotsoonist väljapoole. Aga jällegi, ongi majanduslikult kasulikum reisida rohkem euroalas ning mitte viia oma raha Ameerikasse, Egiptusse, Indiasse, Taisse ja Hiinasse. Ka euroalas on suurepäraseid kohti puhkamiseks.

Kindlasti tõstab euro odavnemine ka raha hinda – intressimäärasid, aga ka selle pärast ei peaks tavakodanik väga muretsema, sest eraisikute “laenulimiit” on juba kuhjaga täis ning pigem peaks piirama eraisikute laenuvõimalust, riigi laenukoormus on väga madal ning kõrgemad intressimäärad ei rõhu ka riigi rahakotile ja ettevõtluse jaoks kompenseerib intressimäärade tõusu elavnenud turg ja kasvanud rahvusvaheline konkurentsivõime.

One Comment On “Eesti elanikud vajavad nõrgemat eurot”

  1. Näidete juures tuleb täpsustada: Taani reisimine odavama euro puhul ei tohiks märgatavalt kallimaks minna, kuna Taani kroon on euro külge 2,25% kõikumisvahemikuga läbi ERM II mehannismi seotud.

    Euroalal tõenäoliselt peaks EKP intressimäära kerkmine euro kurssi hoopistükkis tõstma, ent allapoole võib vedada Lõuna-Euroopa riikide raskused võlgade teenindamisega. Kuigi samaaegselt toimuv Portugali valitsuse 10 aastase võlakirja intressi kerkimine teenindamatu 8% tasemele lubaks arvata, et valuutaturg arvestab Portugalile abipaketi andmisega.

Comments are closed.