Samm üks

Kirjutasin mõni aeg tagasi seitsmest sammust Eesti elu edendamiseks ja sain vägagi suure tagasiside osaliseks. Valdavalt tekitas minu blogipostitus palju küsimusi aga peab nentima, et küsimused tekkisid just peavooluna levinud neoliberaalse maailmavaate kandjatel. Püüan anda tulevikus siis täpsemaid selgitusi või lahtikirjutusi oma ettepanekute osas. Esimeseks ettepanekuks oli: 
Lõpetata inimeste sissetulekute kasvu piiramine. Selleks peab riigi- ja kohalikust eelarvest palka saavate inimeste palkasid tõstma ca 20% aastas. Palgatõus võiks jätkuda kuni euroala keskmise palgataseme saavutamiseni. Selline palgatõus elavdaks oluliselt siseturgu ning looks õiglasema tulude jaotamise. Samuti peaks sellega kaasnema lastetoetuste märgatav tõstmine ning vanemahüvitise võrdsustamine kõigile lapsevanematele.
Selline ettepanek oli üheks võimalikuks lahenduseks alljärgnevatele probleemidele:

  • Eesti tööjõu turg ei toimi, kuna tööpuudus on nii kõrge, et töövõtjate valik on ainult kas töö vastu võtta või sellest loobuda. Tööjõu hinda määrab pigem arvestus kas tasub üldse tööle minna või elatuda ellujäämist napilt tagavatest sotsiaaltoetustest. Selline turutõrge on viinud meid olukorda, kus tööandjad on asunud ründama juba sotsiaalkatisesüsteemi, et see takistab palkade edasist alandamist.
  • Reaalpalgad on ligi viis viimast aastat langenud, mis on kaasa toonud suurema osa Eesti elanikkonna (ca 600 000 inimest) vaesumise. Elanikkonna vaesumisel on kogu majandusele väga negatiivsed tagajärjed. Langev reaalpalk ja kõrge tööpuudus muudavad inimesed tuleviku suhtes ebakindlaks ning siseturu nõudlus hakkab koos sellega langema ja inimeste säästud kasvama. Kasvanud säästud aga tähendavad seda, et majanduse siseturg hakkab külmuma ning suurendab veelgi ebakindlust tuleviku suhtes ning sunnib ka ettevõtjaid säästma ja töökohtasid koondama. Sisuliselt on tegemist allakäiguspiraaliga, kust väljapääsu ei tundu olevat.
  • Kõrge tööpuudusega kaasnev negatiivne palgasurve kasvatab küll ettevõtja jaoks kasumlikkust ning suurendab konkurentsivõimet kuid siseturu jaoks on selline olukord väga negatiivne ning hakkab mõjuma ka siseturul tegutsevale ettevõtjale negatiivselt. Väheneb raharingluse kiirus ning siseturu ostujõud ja ostujulgus raugevad. Tulemuseks aga väiksem majanduskasv.
  • Kasvab elanikkonna kihistumine. Inimestel langeb motivatsioon tööd teha, sest enda harimine ja eri tööoskuste arendamine on mõtetuks muutumas. Lihtsam on riigist lahkuda ning minna Austraaliasse tänavale flaiereid jagama, kui kõrgharidusega eksperdina Eestis tööd leida kus juhul kui õnnestub isegi tööd leida maksta kogu õppelaenu tagasimakseteks ning korteriüüriks. 
Erasektori palgataset pole poliitiliselt eriti võimalik mõjutada ja seda isegi olukorras, kus on tegemist turutõrkega ja turg ei toimi ning on tegemist tööandjate monopoliga. Eks monopolide vastases võitluses on üheks instrumendiks riiklik hinnakontrolli kehtestamine. Olles üheks osaks Euroopa majandusruumist, kus toimub kaupade, tööjõu ja teenuste vaba liikumine on meie tööjõu esialgseks hinnasihiks euroala keskmine palgatase. Tööjõu osas tegeliku konkurentsiolukorra tekitamiseks ongi üheks võimaluseks siis avaliku sektori palkade tõstmine. Kõrgem palgatase elavdab majandust, motiveerib ennast koolitama tubliks töötajaks, hoiab tööjõudu kodumaal ning teeb meid kõiki rikkamaks.

9 Comments On “Samm üks”

  1. Streigitoetaja ütles…
    Olen poolt!

  2. Margus ütles…

    Soovitan hoopis avalikus sektoris palgad külmutada ja erasektori maksustamine ajutiselt üldse katkestada. See samm peaks üsna kiiresti suurendama raha hulka erasektoris ja võimaldama seal mõne aja pärast Euroala keskmise palga maksmist, mille järel peaks uuesti alustama endises mahus maksude kogumist, mis võimaldaks palku tõsta ka avaliks sektoris.

  3. Margus, kui Eestil oleks iseseisev rahasüsteem, siis võiks ju erasektori maksustamise piiramist küll tõsiselt kaaluda. Avaliku sektori hävitamisest küll midagi head välja ei tule. Meil pole vaja viletsaid õpetajaid, koolitamata arste, korrumpeerunud politseid ja kohtunike…

  4. Neoklassikaline majandusteooria kujutab tööjõu turgu ette nagu apelsinide ja õunte turuna.Kui on töötud, siis turg ei puhastu liiga kõrge hinna tõttu. Palkade jäikust peetakse probleemiks ja Keynesile omistatakse tihti valesti väide nagu palkade jäikuse pärast ei puhastuks tööjõu turg. Neoliberaalselt meelestatud kommentaator ütleb kohe, et palgad on liiga kõrged. Tema lahendus on: valitsuse sekkumine lõpetada miinimumpalkade näol, samuti ametiühingud laiali lüüa. Ta unustab seejuures, et tema teooria toimimiseks oleks vaja ka monopolid ja oligopolid laiali saata, aga mitte kunagi ei räägi ta näiteks Tallinki jagamisest väiksemateks firmadeks või rahvusvaheliste suurkorporatsioonide vastu.

    Warren Mosler: let me conclude today that as a matter of simple game theory labor is not a fair game, and if not supported in some manner real wages will stagnate at very low levels. This is because people must ‘work to eat’ while business hire only if they can make a desired return on investment.

    For me it suits public purpose to make sure people actually working for a living and producing real goods and services consumed by the majority are worthy of being supported with high levels of education, health care, and other such publlc services, as well as being fed, housed, and clothed at levels that make feel proud to be members of that society. The proposals on my website are intended to work to that end.

  5. Margus ütles…

    Ma igaks juhuks selgitan:
    Palkade külmutamise, (mis ei tähenda palkade langust) ja maksude täieliku kaotamise kombinatsioon oleks võimalik ainult valitsuse väga suure eelarvedefitsiidi tingimustes, sest avaliku sektori palga ja muud rahad peaks sellisel juhul kas laenama või “juurdetrükkima”.

    Ja kui ka räägitakse avaliku sektori kulutuste piiramisest ja maksude langetamisest, siis on ülioluline see kas maksude langus või avaliku sektori kulutuste langus on suurem.

    Lisan siin ka ühe asjakohase Kristjani kommentaari aadressi.
    http://money4nothingchicks4free.wordpress.com/2012/05/16/reagan-oli-keinsist-utle-seda-arrakule/

  6. Huumor kuubis.
    Ei ole eriti keeruline öelda, et palgad peaksid tõsuma – ilmselgelt kõik aplodeerivad selle ettepaneku peale. Aga nüüd ehk püüa selgitada ka kuidas see toimib? Sellele ei viidanud sa mitte ühegi lausega ning põhjusega, sest reaalses maailmas asjad päris nii lihtsad ei ole.

  7. Streigitoetaja ütles…
    Rein Järvelill on korduvalt selgitanud, kuidas saadaks palkade jaoks raha, kahjuks sellest juskui keegi aru ei saa.

    Selgituseks kuidas see toimib USA-s Warren Mosleri Süütu surmav vale # 1
    http://money4nothingchicks4free.wordpress.com/mmt-teooria/seitse-surmavalt-suutut-valet-majanduspoliitikas-1-osa/

    Sarnane süsteem võiks olla ka Euroopas. Ja kui Euroopa keskpank saaks osta otseselt valitsuste võlakirju või laenata otseselt valitsustele siis olekski süsteem sisulisest sarnane USA süsteemile.

  8. Streigitoetaja ütles…

    Mikrotasandi reaalne maailm on selline, kus ühed firmad – isikud on edukad ja imestavad miks vähemedukad on laisad ja ei tööta piisavalt. Makrotasandiga ei puutu aga tavaline inimene otseselt kokku, kuid makrotasandil tehtud otsustest sõltub edukate/vähemedukate suhe. Ei saa ka olla, et ühel maal järsku suur osa elanikest muutub korraga nii laisaks, et ei viitsi tööl käia.

  9. Streigitoetaja ütles…

    Mikrotasandi reaalne maailm on selline, kus ühed firmad – isikud on edukad ja imestavad miks vähemedukad on laisad ja ei tööta piisavalt. Makrotasandiga ei puutu aga tavaline inimene otseselt kokku, kuid makrotasandil tehtud otsustest sõltub edukate/vähemedukate suhe. Ei saa ka olla, et ühel maal järsku suur osa elanikest muutub korraga nii laisaks, et ei viitsi tööl käia.

Comments are closed.