Seitse sammu Eesti elu edendamiseks

Inimesi on viimastel aastatel hullutatud juttudega kriisist ning sellest, et meie heaolu saab tulevikus ainult langeda. Hirmutatakse inimesi negatiivse tulevikuperspektiiviga ning kujutatakse ette meie virelevat pensionipõlve. Selline saatus võib meid tõesti tabada, kui jätkatakse senise neoliberaalse kursiga. Kuigi meie majandusruumi arengu võtmed peituvad paljuski euroala rahapoliitikas annab ometi midagi teha ka riigi fiskaalpoliitika tasandil ja lõppude lõpuks oleme me ju üks euro omanikest ja õigustatud ning kohustatud ka hoolitsema euro tuleviku eest.
Pakun välja seitse sammu mida võiksime siiski juba praegu ette võtta heaolu kasvatamiseks Eestis.

1. Lõpetata inimeste sissetulekute kasvu piiramine. Selleks peab riigi- ja kohalikust eelarvest palka saavate inimeste palkasid tõstma ca 20% aastas. Palgatõus võiks jätkuda kuni euroala keskmise palgataseme saavutamiseni. Selline palgatõus elavdaks oluliselt siseturgu ning looks õiglasema tulude jaotamise. Samuti peaks sellega kaasnema lastetoetuste märgatav tõstmine ning vanemahüvitise võrdsustamine kõigile lapsevanematele.
2. Valitsussektor peaks lõpetama kõik kindlustuslepingud ning riigi vara peaks olema kindlustatud riikliku kindlustusega. Kindlustuskaitsega on kaitstud kogu riigile kuuluv vara ning kindlustusjuhtumite kahju hüvitatakse riigieelarves vastavateks kulutusteks ette nähtud fondist.
3. Kommertspankade kõrvale luuakse täielikult riigi kontrolli all olev pank, kes korraldab riigis raharinglust pakkudes tasuta või minimaalsete hindadega pangateenuseid, sealhulgas kaardimakseid. Samuti rahastaks pank elamuehitu- ja renoveerimisprogramme. Kogu valitsussektor kasutaks pangateenusteks ja riigi reservide haldamiseks riigile kuuluvat panka.
4. Kohustusliku kogumispensioni haldamiseks kasutatakse riiklikku pensionifondi. Pensionifond investeerib valitsuse võlakirjadesse, mis tooks meie pensioniraha Eesti majandusruumi.
5. Kulutusteks vajalike kulude katmiseks kasutatakse kuni täistööhõive saavutamiseni kinnisvara, autode ning ettevõtlustulu maksustamist. Üksikisiku tulumaks viiakse progresseeruvaks. Kuni täistööhõive saavutamiseni võib valitsus kulutada defitsiitselt. Täistööhõive saavutamisel võib kasutada maksukoormuse tõusu keskvalitsuse võla vähendamiseks.
6. Tööhõive suurendamiseks kasutatakse eelarvekulutuste suurendamist läbi riiklike investeeringuprogrammi (lasteaedade-, teaduse-, haridusasutuste- ning infrastruktuuri investeeringud).
7. Valitsus ja keskpank peavad taotlema euroala rahapoliitika muutmist suunas, mis piirab oluliselt kommertspankade omavoli ning võimaldab euroala riikide valitsusi finantseerida otse keskpankade kaudu (anda keskpangale õigus fikseeritud intressimääraga osta riikide võlakirju). Selline samm lõpetaks päevapealt euroala võlakriisi ning viiks euroala majanduse kasvule.

Kõigi nende sammude tagajärjel väheneks regionaalne ning otsene ebavõrdsus. Majandused ning inimesed vabastatakse pangaorjusest ning üldine heaolu ja toimetulek kasvaks.

VIITED:
Ideedel on toetajaid:Rõtov: Siseturgu ergutaks riigitöötajate järsk palgatõus
Ka Kaire Uusen toetab
Josing: Eesti ei saa jätkata palkade kunstlikult madalal hoidmisega

28 Comments On “Seitse sammu Eesti elu edendamiseks”

  1. Mina olen poolt!

  2. Mina olen vastu. Juba esimene punkt sisaldab nii lolli mõtet, et edasilugemisel puudub igasugune point. Pluss: populaarselt poliitikult ootaks elementaarse õigekirja tundmist.

  3. Miks siin ainult kindlustust ja pankasid riigile tahetakse saada need on majandusest pisike osa ehkki vereringe jaoks tähtsad. Hädatarvilik on lisada ka liikumise vereringe oluline osa – transpordiettevõtted.
    Ja kui pikemalt mõelda, siis võiks ikka olla tervikpakett – riigi oma ehitusettevõtted (võib ju ka mitu olla), elektroonikatööstus on meil majanduses oluline nii et seda ei saa ka ära unustada jne kõik harud.

  4. Kas Sa tõesti mõtled seda tõsiselt????

  5. Tule taevas appi. Kas see on sotside majandusprogramm? Kas see ongi teie pakutav alternatiiv praegusele valitsusele. Täiesti masendav.

  6. Selle on autor miskipärast mainimata jätnud, kustkohast selle utoopia jaoks raha peaks võetama? Trükimasinast?

  7. Mina loen siit välja kommunismi põhitõed :)
    Kahjuks on need vaid loosungid ja nagume ajloost mäletame kommunismi ei tulnudki.

  8. kle, paku mulle ka üks kanepipläru!

  9. Antud sissekanne ei peegelda Sotsiaaldemokraatliku Erakonna programmilisi seisukohi.

  10. Esimene punkt on lausa nii idiootne, et edasised punktid on selle lolluse kõrval lausa lapselalin. me võiks ju tõsta ka riigisektori palka juba lausa 2000%, ega me siis kohe rikkaimaks maailmariigiks ei saa. lihtsalt eelarve saab otsa. keskoolihariduse baasil peaks juba enamus saama aru, kus tuleb riigi elatustase. see on ikka tootmiskulud inimese kohta. et maksta riigisektoris kõrgemat palka peab kõigepealt eksport suurenema nii, et toodang ühe inimese kohta on kordades suurem kui praegu. see tähendab aga mitte ainult mehaniseerimist tootmsies vaid pigem kõvade brändide loomist ilma riigis tootmise vajaduseta. I-phone hea näide, 600 eurisest hinnast on tootmiskulud umbes 100, mis kulutatakse hoopis hiinas, ülejäänud 500 on aga brändi nimest tulenev tulu mis laekub omanikule.

  11. Plaanil on jumet. Aga see eeldab ka et kehtestataks riigist väljasõidu keeld, kuna vähemalt 100.000 ajudega inimest paneks muidu selle plaani rakendamisel nelja kaare poole plagama.

  12. Tuleb meelde ütlus, et Eesti on kõva kalurite riik:”Kel vähegi tahtmist tõmbab siit ikka täiega lesta”. Kui toimetada nii kuidas Rein asjadest arvab siis saaks meie riigist nii äge paik, et isegi lestad tõmbaksid lesta.

  13. Täistööhõive on ebareaalne. Alati leidub keegi kel pole tööd. Eesmärk saaks olla et neid oleks vääga vähe. Paraku hakkavad statistikud jälle numbreid väänama ning võtavad arvestusest maha need kes tööbörsil regatud pole. Jah nii on see number võimalik kuid see on enesepett.

  14. Streigitoetaja ütles…

    Mina toetan 100%-liselt toodud ettepanekuid.

    Valitsuste defitsiitne kulutamine ongi see “rahatrükk” mida oleks Euroopale hädasti vaja ning seejuures siseneb raha ka ringlusse reaalmajanduses.
    Pealegi see “rahatrükk”, mis krooni alal oleks olnud tõenäoliselt hüperinflatsiooni tekitav oleks põhimõtteliselt Euro puhul täiesti võimalik.

    QE USA-s mida loetakse “rahatrükiks” aga iseenesest raha reaalmajandusse ei vii vaid tarvis on ka laenamist, mida vaatamata soodsatele tingimustele pole piisavalt.

    Sotsiaaldemokraadid kes kohe tõttavad end nendest ettepanekutest distantseerima muidugi loodavad raha saada maksude tõstmisest, mis aga üldise rahavähesuse tingimustes hästi ei toimi.

    Mõelge inimesed natuke raha olemuse üle, kas raha on tänapäeval kuld?
    Kas eksport on tulu või on ta hoopis reaalne kulu?

    Veel võiks uurida SKP lõhe, Okuni seaduse ja Philipsi kõvera kohta ja
    internetiaadressil

    http://money4nothingchicks4free.wordpress.com/mmt-teooria/

    toodud materjale.

  15. Kõlab tõesti kommunismi moodi. Enamus punkte on nii
    äratuntavalt lihtsameelsed, et õnneks vist enamus valijad nende orki niikuinii (loodetavasti) ei langeks. Kuigi muidugi vihkamise, kadeduse ja klassiviha jõudu ei maksa ka alahinnata.

    Eraldi peaks tähelepanu pöörama ainult ühele salakavalamale punktile, mis ütleb et ääretu euroliidu tingimustes võiksime põhimõtteliselt ka eelarve defitsiiti lasta, mingit hüperinflatsiooni sellega ei kaasneks. Jah, ilmselt ei kaasneks. Samas oleks see ikkagi võrreldav sellega, kui isik X võtab endale pangast krediitkaardi, millega ostab siis kohe koju uue televiisori ja klaaslaua. Nüüd on tal kaks valikut – kas otsustab tagasi maksta määramatus tulevikus (aga krediitkaardi intressid muudkui tiksuvad, iga kuu), või on tubli ja paneb paika konkreetse tagasimaksegraafiku. Mõlemal juhul maksab ta tasu saavutatud nn “parema elu” eest laenuintresside näol, kusjuures rahaliselt eriti kulukas on tagasi maksta “kunagi tulevikus”. Samal ajal ostetud telekas on 5 aastaga juba aegunud. Täpselt sama on riiklike laenudega – hea on paariks aastaks, aga kohustus jääb kivina kaela aastakümneteks.

  16. “Täpselt sama on riiklike laenudega – hea on paariks aastaks, aga kohustus jääb kivina kaela aastakümneteks.”

    Streigitoetaja ütles…

    Riiklike laenudega on nii, et euroalas on praegune süsteem selline, et justkui peab tagasi maksma. (justkui on eelmises lauses seepärast, et ka näiteks Kreekale antakse uusi laene selleks, et eelmisi ära maksta ja see võib toimuda ka üsna lõputult mis tähendab, et ei peagi ära maksma).
    Monetaarselt suveräänses riigis aga üsna kindlalt ei pea omamaises rahas võetud laene tagasi maksma.

  17. Sreigitoetaja ütles…

    Selgituseks lõik Warren Mosler-i Seitsmest surmavalt süütust valest majanduspoliitikas:

    http://money4nothingchicks4free.wordpress.com/mmt-teooria/seitse-surmavalt-suutut-valet-majanduspoliitikas-1-osa/

    Kuidas föderaalvalitsus kulutab?

    Kujuta ette, et ootad sotsiaalhoolekande makset $2000 enda pangaarvele, millel juba on $3000. Kui sa vaatad enda pangaarvet arvutis, siis sa näed kuidas valitsus kulutab ilma, et tal oleks midagi kulutada. Presto! Ühtäkki loed sa enda pangaarvelt $5000, kus enne oli $3000. Mida valitsus tegi, et sulle see raha anda? Ta lihtsalt muutis 3-e 5-ks. Selleks polnud tarvis kuldmünti, mida kuidagi arvutisse topiti. Muudeti vaid numbreid sinu pangakontol. Valitsuse kulutamine oli andmete sisestamine arvutlustabelisse, mida nimetatakse USA monetaarsüsteemiks.

    Siin on Föderaalreservi esimehe Ben Bernanke sõnad saatest “60 Minutes”:

    SCOTT PELLY: Kas see on maksuraha, mida Fed kulutab?

    BEN BERNANKE: See ei ole maksuraha. Pankadel on kontod Fedis sarnaselt sellele nagu sinul on konto kommertspangas. Et laenata pangale, me lihtsalt kasutame kompuutrit, et nende konto mahtu suurendada, mis neil Fedis on.
    Föderaalreservi esimees ütleb meile lihtsas keeles, et nad annavad raha välja (kulutavad ja laenavad) numbreid muutes pangakontodel. Et arvutlustabelisse sisend teha(mida me nimetame valitsuse kulutamiseks), pole tarvis maksustada ja laenata. Kompuutri andmed ei pea kuskilt tulema. Kõik teavad seda.

    Kus me seda näeme? Kui sinu meeskond lööb väravaid ja tablool muutuvad numbrid näiteks 7st 10ks. Kas keegi imestab, kust staadion need punktid sai? Loomulikult mitte. Bowlingu mängus lööd sa 5 kurikat maha, sinu skoor muutub 10-st 15-ks ja sa ei murra pead, kust bowlingusaal need punktid sai. Kas arvad, et bowlingusaal ja staadion peaksid punkte reservides hoidma kuskil lukustatud karbis, et punktid oleksid saadaval, kui neid tarvis läheb? Loomulikult mitte. Kui bowlingusaal avastas, et astusid üle ja võtab sinult 5 punkti tagasi, kas bowlingusaalil on nüüd rohkem punkte, mida välja anda? Loomulikult mitte.

    Me kõik teame kuidas andmesisestus töötab, aga mingil moel on see pea peale pööratud ja tagurdpidi meie poliitikute, meedia ja enamuse prominentsete peavoolu majandusteadlaste poolt.

    Föderaalvalitsusel “pole” või “on” dollareid. See on nagu staadion, millel pole või on punkte, mida välja anda. Kui jutt on dollaritest, siis föderaalvalitsus läbi oma agentuuride, keskpanga ja riigikassa, on skoori hoidja (samuti kehtestab ta reeglid). Ja nüüd on sul operatsiooniline vastus küsimusele:
    Kuidas me selle eest maksame?

  18. “Esimene punkt on lausa nii idiootne, et edasised punktid on selle lolluse kõrval lausa lapselalin. me võiks ju tõsta ka riigisektori palka juba lausa 2000%, ega me siis kohe rikkaimaks maailmariigiks ei saa. lihtsalt eelarve saab otsa.”

    Streigitoetaja ütles…

    Artiklis ei räägita ju avaliku sektori palkade 20 kordsest tõstmisest vaid lihtsalt viimisest Euroala keskmisele tasemele. Kui on juba ühine raha, siis miks peaksid Euroala erinevates osades olema avaliku sektori palgad erinevad?

  19. Ohappi.

    Aga autor on vähemalt nüüd kuulsaks saanud intellektuaalselt huvitavate mõtet eest. Ega muuga tähelepanu ei tõmba, kui täiesti absurdihuumoriga.

    Tekst välja trükkida ja ära raamida.

    Tulevikus saab sellest KLASSIKA. Huumori-.

  20. Streigitoetaja ütles…

    Hea on ikka lahmida küll, “idiootsus, absurdihuumor”, aga mingit konkreetsemat analüüsi ju pole.

  21. Tundub, et ega nendel teemadel diskuteerida ei taheta. Neoliberaalne maailmavaade lihtsalt ei luba, ja seetõttu võibki lihtsalt lahmida ja rääkida absurdihuumorist kuigi asi on naljast vägagi kaugel ning tänasele majandusmudelile peame ka Euroopas uue suuna leidma. Vastasel korral realiseerub neoliberaalide kuulutus meie laste kehvemast elust võrreldes meiega.

  22. Appi. APPI. Oot aga miks 7 sammu asemel mitte 1 sammu teha? Las keskpangad trükivad iga kodaniku jaoks 1 triljon dollarit ja kõik mured lahendatud. SINU ARVATES… no APPI.

  23. Streigitoetaja ütles…
    Eelnev on umbes sama soovitus, kui külma toa soojendamiseks see põlema panna.

  24. Lgp. hr. Järvelill,

    Ma küll saan aru Teie artikli mõttest – natuke MMT moodi – aga olgem realistid, see programm on olemasoleva süsteemi raames täiesti teostamatu. Sellise programmi elluviimine eeldab praegu päris võimsa laenukoormuse võtmist. Te pole seda isegi välja arvutanud – muidugi, pole ka mõtet sest see on suur töö ja vaevalt Te seda isegi tõsiselt mõtlete, usun, et tegemist rohkem diskussioonile provotseerimisega. Aga sellise provokatsiooni ohuks on SDE valimisloosungite diskrediteerimine minu arvates. Igasuguse talupojatarkuse (üldsegi mitte halvustavalt) järgi on võlg võõra oma ja laenul/võlal on meie kultuuritaustas väga negatiivne tähendus. Kahjuks pole talupojatarkusega makromajanduses eriti midagi pihta hakata ja “jätkusuutlikku eelarvedefitsiidi” nende tarkustega kokkusobitamine ei käi üleöö, seda tõestavad ilmekalt siia lisatud kommentaarid:

    “Selle on autor miskipärast mainimata jätnud, kustkohast selle utoopia jaoks raha peaks võetama? Trükimasinast?”; “Mina loen siit välja kommunismi põhitõed “, “Eraldi peaks tähelepanu pöörama ainult ühele salakavalamale punktile, mis ütleb et ääretu euroliidu tingimustes võiksime põhimõtteliselt ka eelarve defitsiiti lasta, mingit hüperinflatsiooni sellega ei kaasneks. Jah, ilmselt ei kaasneks. Samas oleks see ikkagi võrreldav sellega, kui isik X võtab endale pangast krediitkaardi, millega ostab siis kohe koju uue televiisori ja klaaslaua. Nüüd on tal kaks valikut – kas otsustab tagasi maksta määramatus tulevikus (aga krediitkaardi intressid muudkui tiksuvad, iga kuu), või on tubli ja paneb paika konkreetse tagasimaksegraafiku. Mõlemal juhul maksab ta tasu saavutatud nn “parema elu” eest laenuintresside näol, kusjuures rahaliselt eriti kulukas on tagasi maksta “kunagi tulevikus”. Samal ajal ostetud telekas on 5 aastaga juba aegunud. Täpselt sama on riiklike laenudega – hea on paariks aastaks, aga kohustus jääb kivina kaela aastakümneteks.” jne.

    Kusjuures need kommentaatorid ju tegelikult ei eksigi kahjuks olemasoleva – rõhutan – OLEMASOLEVA süsteemi raames. Minu arvates peaks programm välja paistma realistliku ja teostatavana. Sellisena, et see ei lööks segi meil prevaleeriva neoliberaalse ideoloogia maailmapilti (eelarvedefitsiit = pikemas perspektiivis inflatsioon ja kaos majanduses), jätaks peaosas puutumata “vaba turu” (hell teema nõuka pärandiga rahva jaoks – eriti riigiametnike palkade järsk tõstmine, nende eelistamine erasektorile) ega tunduks kellelegi mingi räige diskrimineerimisena (‘a la Prantsuse sotside 75% tulumaks rikastele). Programm peaks vast tegelema pisut maksude struktuuriga, tunduma tavakodanikule inimlikumana kui RE oma näiteks, olema tasakaalukas, praeguste meeleolude raames siin-seal vastanduma kergelt EU bürokraatiale + haridus + kultuur… ja kui juba eesmärgini (valitsuse moodustamine) on jõutud siis hakata salakavalalt :) tegelema oma (MMT) agenda elluviimisega.

  25. Eks selle artikli peamine mõte on diskussiooni tekitamine alternatiivide üle. Avalik diskussioon peaks lõhkuma idee neoliberaalse maailmapildi ainuvõimalikkusest. Tegelikult on ka artiklis toodud sammud minu arust teostatavad ilma igasuguste kohutavate tagajärgedeta. Erinevate sammude astumine ei pea tähendama maksimumi saavutamist igas sammus, ikka peab arvestama reaalsete võimalustega ja iga sammuga kaasnevate riskidega.
    1. Kui tervet rehkendust eelarve ei võimalda siis tuleb teha pool, ka 5% palgatõusu on parem kui 0%.
    2. “Kindlustamist” võib alustada pärast inventuuri tegemist: milline on valitsussektori kindlustuspreemiatre kogueelarve, milline on kahjujuhtumite eelarve, valida välja sobivad sektorid, kasutada kahjukäsitluseks erasektori teenuseid… ühesõnaga tegelda asjaga.
    3. Alustada võiks Eesti Pangale lisaülesande andmisest. Eesti pank võiks teostada kogu valitsussektori raha arvlemist , võib-olla veel mingeid muid teenuseid ja sealt edasi kuni valitsusele kuuluva panga loomiseni, näiteks Kiwipank Uus-Meremaal: http://www.kiwibank.co.nz/
    4. Alustuseks võiks Riigikassa juurde luua riikliku kohustusliku pensioni fondi. Riigikassa nagunii tegeleb riigi reservide haldamisega ning tuli kriisiaastatel sellega väga hästi toime. Usun, et sellisel pensionifondil oleks kliente palju ning pakkudes pensionikogujatele kindlust mitte ilmselget läbinähtavat “easy money” fondihalduritele, võiks kujuneda selliselt suurimaks fondiks.
    5. Siin on mitmeid samme maksusüsteemi muutmiseks: kaudsetelt maksudelt otsestele, kapitalimaksu osakaalu tõstmist ning madalamapalgaliste maksukoormuse alandamiseks. Ette võetud muudatused võivad olla ju väga erineva kaaluga, tähtis oleks lihtsalt liikumise suund.
    6. Investeerimisprogrammi maht vastavalt eelarvelistele võimalustele, aga kindlasti ei saa olla mahtu piiravaks eelarvetasakaal, eelarve võib olla ka defitsiidis kas siis suuremalt või väiksemalt.
    7. Eesti jaoks kasulikku positsiooni peaks Euroopas jõuliselt kaitsma.

    Kokkuvõttes tahan öelda, et välja pakutud sammude mõju võib olla väga erinev sõltuvalt pakutavate meetmete rakendamise intensiivsusest ning sügavusest. Seega kõik väited, mis kujutavad pilti äärmuslikuna ning reaalsusega mittearvestavana on pahatahtlikud ning ei aita kaasa diskussiooni arendamisele teistsuguste väärtuste üle.

  26. Autorile
    raske on aru saada mõttest, tekitada diskussiooni lolluste osas, mis igast otsast on reaalses elus teostamatud.
    Aga väga lühidalt paar vastulauset:
    1. Riigieelarveliste töötajate palkade tõstmine 20% aastas – Esiteks tekitaks selline meede tohutu palgasurve erasektoris, mis paratamatult toob kaasa hinnatõusu. Ja teiseks, 20% palgatõus põhjustab vältimatultnõudluse/pakkumise tasakaalu muutuse ning üldise hinnatõusu ja kõrge inflatsiooni
    2. Riiklik kindlustus – Nagu teada, kindlustavad kindlustusfirmad oma riske edasi suuremates firmades, mis tähendab, et ilma erasektorita ei saa nii või naa.(laenu abil mingi fondi tekitamine oleks idiootsuse tipp) Vastasel korral võib mingi suurõnnetus (avarii EE-s, üleujutus vms.)riigi rahareservi hoobilt nulli viia
    4. Riiklik (kommerts)pank igapäevaste pangatehingute teostamiseks – APPI. See on veel lollim ja muidugi kallim, kui riiklik kindlustus. Esiteks, kust see raha võetakse ja teiseks, halbu näiteid peaks maailmas palju olema, lähim vist lätlaste Barex
    5. Maksud – APPI,APPI, keegi on mõistuse kaotanud. Kas peale P.-Korea on kuskil mõni riik, kus eksisteeriks täistööhõive. Täistööhõive on majandusele ohtlikumgi kui kõrge tööhõive
    6. Tööhõive suurendamine läbi riiklike investeeringute – Absoluutselt mõtetu meede, kui tööhõive ei ole üle 10%(pigem isegi üle 20%), vastasel korral kargab inflatsioon momentaalselt üles
    7. Keskpanga õiguste suurendamine – Esiteks tähemdaks see keskpanga töö põhimõttelist ümberkorraldamist, mis võib lõppkokkuvõttes nii kalliks minna, et ei oska ettegi kujutada ja teiseks, kas mitte EKP seda ei teegi (ei ole panganduse vallas spetsialist, nii et võin puusse panna)

    Kaupo

  27. Kaupole:
    1. Oletades, et avaliku sektori töötajate palgatõus toob kaasa hinnatõusu, siis see hinnatõus ei saa olla väga kõrge. Kindlasti ei mõjuta selline palgatõus nafta hinda, elektri hinda. Mitmete kaupade hinnad on Eestis juba märgatavalt kõrgemad kui teistes arenenud riikides mis tähendab, et paljude kaupade hinda on keerukas tõsta, sest sellisel juhul ostetaks neid välismaalt või netipoest. Samas oleme EL-is ühtses majandusruumis kus toimub tänu tööjõu ja kaupade vabale liikumisel hindade ning ka tööjõu hinna konvergents. Tegelikult pole ka inflatsioon sugugi mitte halb nähtus, kuna erasektor on ennast koormanud väga kõrge laenukoormusega, siis inflatsioon tegelikult leevendab laenukoormust ning teostab vara ümberjagamist ning sunnib säästjaid oma raha investeerima ehk elavdab majandust. Seda aga meil just vaja ongi. Ja veel, palgasurve erasektorile on samuti vägagi positiivne, annab võimaluse inimeste heaolu parandada ning sunnib majandust ümberstruktueeruma kõrgema lisandväärtuse tootmisele.
    2.Riigil pole vaja tegelikult vaja edasikindlustust, selleks on ESM, IMF jne.
    4. Barex polnud riiklik pank, alles siis kui oma äriga ebaõnnestus, tuli riik asja päästma. Positiivse näitena võiks võta Uus-meremaal riigile kuuluv KiwiPank: http://www.kiwibank.co.nz/
    5. Täistööhõivet on küll esinenud ja esineb ka tulevikus. Teatavasti tähendab täistööhõive ca 4-5% suurust tööpuudust ning siinjuures pole mingit pistmist Põhja Koreaga. Isegi USA Föderaalreserv on võtnud oma peamiseks poliitikaks tööpuuduse vähendamise. Püüdlemine täistööhõive poole võiks olla iga oma rahvast lugu pidava valitsuse üks peamisi eesmärke. Sellisel juhul oleks ka riigi inimpotentsiaal kõige efektiivsemalt kasutatud ning tulu rahvuslikule majandusele kõige suurem.
    6. Isegi meie valitsus on kasutanud seda meedet, rahastades kriisiaastatel läbi eurorahade erinevaid investeerimisprojekte. Olen veendunud, et meie tööpuudus oleks olnud mitu protsenti kõrgem kui poleks olnud nii suuri riiklikke investeeringuid.
    7. Kui pangandusest, keskpankade süsteemist palju ei tea, siis ei tasu vist kritiseerida…???

  28. William Phillips, Uus-Meremaal sündinud majandusteadlane, kirjutas 1958. aastal uurimustöö “Töötuse ja palkade määra muutuse vaheline seos Inglismaal 1861–1957”.
    http://et.wikipedia.org/wiki/Phillipsi_k%C3%B5ver

    Seda Philipsi kõverat uurides võib märgata, et inflatsioon suureneb oluliselt alles siis, kui tööpuudus on kuskil 4% ja väiksem

Lisa kommentaar