Kohustuslikku kogumispensioni pole vaja

pensFiat valuutat  kasutavatel riikidel puudub mõte raha pensionifondidesse koguda, vastupidi, see on lausa kahjulik maksumaksjale. Fiat raha on teatavasti selline raha, mis pole tagatud mingite reservidega (kuld, mets) vaid põhineb seadustel ja valitsuse ning riigi majandussüsteemi usaldusel. Tänapäeva olulised valuutad (dollar, euro) on fiat valuutad.
Kuigi Eesti kasutab fiat raha, eurot, ei saa me päris lähtuda sellest, et meil on kasutusel fiat raha. Eestil puudub sisuline kontroll raha trüki üle ning see on antud Euroopa Keskpanga (EKP) pädevusse. Seetõttu ei saa kitsalt Eesti majandusruumis toimuvat kirjeldada fiat valuuta suhtes kehtivate reeglitega. Kuna meil jätkuvalt puudub õigus raha juurde trükkida siis oleme jätkuvalt kasutamas justkui valuutakomitee süsteemi. Ehk siis Eesti euro on üks-ühele seotud päris euroga. Tulenevalt EKP regulatsioonist on see isegi nii Saksa euroga, ka see on fikseeritult seotud päris euroga. Seega elame süsteemis, kus meil on fiat raha aga samas on puudu üks sellise rahasüsteemi komponent, valitsuse ainuõigus raha emiteerijana. See on ka üks põhjuseid miks on euroalal täna võlakriis erinevalt USA-st või ka Jaapanist, kus riigi laenukoormus on isegi üle 200% SKP-st.
Tuleks nüüd tagasi kogumispensioni juurde. Eestis kehtivaga sarnane kogumispensioni süsteem on kohane fikseeritud kursiga või kulla alusel toimiva valuutasüsteemiga riigis. Igasuguse mõtte kaotab Fiat raha kasutavas riigis. Kogumispension on vajalik seetõttu, et meie arvestuste kohaselt, pole valitsus tulevikus võimeline maksma tulevikupensionäridele väärilist pensioni, seega sunnitakse homseid pensionäre juba täna tulevikuks säästma. Fiat raha kasutamisel ju seda hirmu pole, valitsusel ei saa kunagi raha otsa ning valitsus on võimeline finantseerima tulevikupensioni seadusega kokku lepitud mahus ilma igasuguste probleemideta.
Miks on fiat raha kasutavas riigis kogumispension kahjulik maksumaksjana? Aga sellepärast, et erafondidesse vahendite kogumine on ju käsitletav täiendava maksuna pangandustööstusele. Eesti tingimustes on siis fondihaldustasud ligi 10 mln eurot aastas ning seoses fondide mahu kasvuga see summa kasvab aasta-aastalt. See summa on nii suur, et on võrdne kolmekordse raskeveokimaksuga või poole hasartmängumaksuga. Aga milleks erasektorile sellist maksu tasuda, kui see ei taga isegi pensionifondide säilimist, kasvust rääkimata. Asi tundub veelgi enam kummaline, kui fiat raha puhul ei ole valitsusel tulevikus mingit probleeme seadusega kehtestatud pensione välja maksta.
Täna peaks arutelu toimuma teemal, kuidas muuta meil kasutatav euro tõeliseks fiat valuutaks ehk EKP peab hakkama ise rahastama euroala riikide valitsusi. Selline samm lõpetaks päevapealt euroala võlakriisi, võimaldaks loobuda kohustuslikust kogumispensionisüsteemist ning hetkel sellega kaasnevast kulukast haldussüsteemist ja obrokist finantstööstusele.

3 Comments On “Kohustuslikku kogumispensioni pole vaja”

  1. Need mõttekäigud läksid nüüd natuke metsa. Riik võib küll raha juurde trükkida, nii et see kunagi otsa ei saa, aga lõpuks ei ole see raha ka midagi väärt, selle eest ei saa midagi osta.
    Ja fondid on investeerinud mitte ainult deposiitidesse ja võlakirjadesse, mille väärtus tõesti kiire inflatsiooni puhul hävib, vaid ka ettevõtete aktsiatesse – mõni rohkem, mõni vähem. Ettevõtted – vähemalt osad neist – toodavad reaalseid kaupu ja teenuseid, mille eest küsitavat hinda nad vastavalt inflatsioonile saavad tõsta. Selliste aktsiate väärtust inflatsioon ei hävita.

  2. Raha väärtuse kadumine ei võta riigilt võimet raha juurde trükkida. Raha juurdetrükk käib pidevalt, ilma selleta elaksime deflatsioonilises majanduses. Kus kohas on mõtete metsa minek? Kui sööd, võid ka ennast haigeks süüa ja paksuks minna, kui ei söö siis sured lihtsalt nälga. Ega siis seetõttu ei saa öelda, et söömine on midagi väga halba.
    Raha juurdetrükiga on ju sama lugu, riik võib hakata oluliselt rohkem raha käibesse laskma, piirates samal ajal pankade rahavõimendust ja tulemus võib olla märkimisväärselt väiksem inflatsioon ja raha võib olla palju rohkem väärt, kui praeguse süsteemi jätkumisel.

  3. to anonüümne:
    1.tulevastele pensionäridele on tarvis reaalseid kaupu ja teenuseid.
    nõus?
    2. Riigil kunagi raha otsa ei saa, kui ta lõpmatuseni kulutab ja üldse ei maksusta, siis kaotab raha igasuguse väärtuse.
    nõus?
    3. Selline riik peab kulutama ja maksustama selliselt, et inflatsiooni ära hoida, kuid mitte nii palju maksustama, et tõmbab kõik raha näiteks majandusest välja ja majandus kukub kokku.
    nõus?
    4. Kuna sellisel riigil raha kunagi otsa ei saa, siis ei pea ta seda täna kõrgemini maksustades ka kõrvale panema.
    nõus?
    5. Tulevikus pensionäridele pensione makstes peab ta lähtuma samast printsiibist, mitte tekitada inflatsiooni ja hoida maksude kulutuste tasakaal sellisena, et majanduse täispotentsiaal ära kasutada.
    nõus?
    6. Järelikult tuleb nii välja, et tal pole tarvis täna raha kõrvale panna, et tulevikus pensione maksta.
    nõus?
    7. Tähtis on see, et tulevikus oleksid reaalsed kaubad ja teenused saadaval, mida see riik saaks pensionäridele ümber jagada.
    nõus?
    8.Mis paneb sind uskuma, et täna jätab erasektor investeeringud tegemata, kui riik neid ei sunni raha pensionifondidesse panema?

    Investeeringud tehakse kasumijanus täna ikka, või arvad sa teisiti?
    Mina küll ei näe mingit inflatsiooni tekkimist, kui riik just hulluks ei lähe oma kulutamisega. Ta võib hulluks minna siis ka, kui sunnib inimesi täna investeerima. Või arvad sa teisiti?

    Aga kaubad ja teenused peavad majanduses saadaval olema tulevikus ja nad on seda ka siis, kui riik ei sunni inimesi investeerima. Või arvad sa, et meie majandus toimib ainult tänu riigi sunniviisilisel investeerimisel?

Comments are closed.