Reformi majandusprogramm ei paku lahendusi

Reformierakonna majanduspoliitika eesmärk on selline, mille võib kirjutada praktiliselt iga erakonna majanduspoliitiliseks eesmärgiks, kõik erakonnad tegutsevad ikka selle nimel, et Eesti inimeste elatustase tõuseks. Oluline on ikkagi eesmärkide kõrval teed kuidas oma visioonini jõuda. Just selles seisneb erakondade majanduspoliitika tugevus ja võimekus. Kas Reformierakonna valitud tee viib meid Põhjala tiigriks või kaotame konkurentsivõimes ja langeme Euroopa viie vaesema riigi sekka, nii nagu on meile mõjunud Reformierakonna viimaste aastate majanduspoliitilised valikud, selles on küsimus.

MAKSUNDUS
Maksunduse peamine suund on maksurahu, mis tähendab viimaste aastate maksustruktuuri säilimist ning ka kehtiva maksusüsteemi puuduste võimendumist. Mis sisuliselt tähendab ka seda, et kirjeldatakse maksude peatükis peamiselt seda, mida ei tehta. Tõsi, muudatusi nähakse tööjõumaksudes, mis seisneb peamiselt maksukoormuse alandamises: tulumaksumäära alandamine, maksuvaba tulumäära tõstmine, sotsiaalmaksu lagi, töötuskindlustusmaksete alandamine, osaline erisoodustusmaksu alandamine, metsa müügi täiendavad maksuvabastused, täiendavad maksuvabad sissemaksed 3.pensionisambasse.

TÖÖTURG
Tööturu turvalise paindlikkuse suurendamine on täpsemalt lahti kirjutamata (mis on ühemõtteliselt reguleeritud streigiõigus? Streigi keeld? ), kuid ilmselt tähendab see riigi väiksemat sekkumist töösuhetesse ja tööturgu, mis tegelikult annab eelised tööturu tugevamale poolele: ettevõtjale, tööandjale. Kuidas rakendada haridusprogrammi Põhjamaade tasemel kvaliteetse hariduse andmiseks ja atraktiivse kultuurikeskkonna loomiseks. Kust selle jaoks vahendeid leitakse on tegelikult saladus, mida valijale ei avaldata. Mõlemad valdkonnad nõuavad tegelikult täiendavaid vahendeid, mida eelarvesse maksunduse peatükk küll ei luba.

ETTEVÕTLIKKUSE EDENDAMINE
Selles valdkonnas kohtame jällegi loosunglikke lauseid, mis sobiksid kõigi erakondade programmi: kõrvaldame turutõkked, tagame ausa konkurentsi, võitleme kartellide ja monopolidega, vähendame bürokraatiat. Siiski leiame ka väga tänuväärse ettepaneku: ettevõtjate raamatupidamise võimaldamine läbi e-Maksuameti. Sellisele, sisult sotsiaaldemokraatlikule ettepanekule tahaks kahe käega alla kirjutada. Kui siia lisada veel ka riigi raamatupidamise koondamine, saaksime päris hea riigipoolse raamatupidamisarvestuse korralduse. Eelpool mainitud algatus ning terve rida uusi algatusi suurendavad sisuliselt aga riigi kulutusi (programm Hakka Ettevõtjaks, ettevõtlusõppe programmi rakendamine).

INFRASTRUKTUUR
Energeetika alal ajab Reformierakond küll valijatele puru silma, lubades tagada ettevõtetele ja tarbijatele taskukohase elektrivarustuse mitmekesistades ja hajutades tootmist (sealhulgas valmistades ette Eesti oma tuumajaama rajamist), ergutades rohkem kasutama kodumaiseid taastuvaid energiaallikaid. Samas jääb täiesti mõistmatuks, kuidas seda teha, sest oma valimisplatvormi järgnevates punktides lubab Reformierakond vähendada taastuvenergia toetusi investeerimiskeskkonda. Tegelikult toob täielikult vabanev elektriturg kaasa elektrihinna tõusu. Elektri hind ei sõltu mitte Eestis esinevate elektritootmisviiside paljususest vaid hoopis nõudlusest ja pakkumisest elektriturul. Siinjuures tegelikult Reformierakond otseselt vassib, kui lubab alternatiivenergia tootmiste laiendamisega elektri hinda alandada. Vastupidi, riik tõstab otseselt elektri hinda, kui soodustab elektri tootmise alternatiive, nagu nägime ilmekalt kui meie elektriarvetele lisandusid taastuvenergia tootmise lisatasud. Sama sisutu on lubadus võidelda hinnatõusuga vaadates läbi kriitilise pilguga Eesti Energia äriplaan. Rõhutan veelkord, elektri hind ei sõltu ka EE äriplaanist vaid ikka elektri Euroopa turu hinnast.
Veel lubab Reformierakond arendada lennuühendust (tähendab täiendavaid investeeringuid), ülikiiret internetti ja IKT infrastruktuuri väljaarendamist (nõuab investeeringuid), loomemajanduse infrastruktuuri (nõuab investeeringuid),

RIIGIMAJANDUS
Reformierakond lubab viia
riigieelarve aastaks 2013 struktuursesse ülejääki ning hoida seda ülejääki kõigil kasvuaastatel. Mille arvelt seda on võimalik teha?
Välistoetused: Tänaseks on raha eraldused otsustatud 72% kogu perioodi vahendite osas, arvestades käesoleva aasta eelarves sisalduvat välisvahendite mahtu on selge, et käesoleva aasta lõpuks on arvatavalt ära jagatud 90% kogu perioodi välistoetustest, mis toob endaga kaasa tegelikult paari aastase augu välisvahendite kasutamises umbes 2013-2014 aastatel, kuni avanevad uue perioodi välisvahendid. Koos välisvahendite äralangemise, maksukoormuse vähendamise ning eelarveülejäägi planeerimisega peab see tähendamine selleks perioodiks vähemalt 20% eelarvekulude kärbet. Mida planeeritakse kärpida 20%, sellele Reformierakonna valimisprogramm vastust ei anna. Ühe aastaga 20% riigieelarvet kärpida annab ca 5-7% SKP vähenemist. Selleks, et neil aastatel majanduskasv jätkuks, peab kogu erasektor tootma vähemalt samas mahus lisaväärtust.
Kuid kui lugeda kogu Reformierakonna valimisprogrammi, siis sellises mahus riigi kulutuste kärpimist ei loe kuskilt välja, pigem on igal pool ikkagi täiendavaid kulusid planeeritud nagu majanduse peatükiski.
ÕIGUSKAITSE
osas on ettepanekud vägagi üldsõnalised ning ilmselt keerukad täita aga sihi seadmised on positiivsed ja kindlasti toetavad siinjuures Reformierakonda kõik teised erakonnad. Samas saabki neid lubadusi rohkem vaadelda kui eesmärki aga kuidas eesmärgini jõuda jääb natuke saladuseks. Programm lubab parandada, kaasata, arendada, täiustada, lihtsustada, kriitilise pilguga üle vaadata ning lõpetuseks kasutada kõiki sotsiaalseid, õiguslikke ja poliitilisi abinõusid. Mulle tundub, et sellest jääb väheks kirjeldamaks teed eesmärgi saavutamiseks.

EKSPORDI ERGUTAMINE
Kõik ambitsioonikad eesmärgid ekspordi ergutamise vallas ( Eesti rahvusvaheliste äride peakorter, koorilaulupealinn, meditsiini-, küberkaitse- ja messikeskus, tunnustatud loomemajanduse ja disainimaa) on sisuliselt väga kulukad, samuti on kulukas lubatud välisesinduste võrgu laiendamine, programm Aasia kapitali ja turistide meelitamiseks Eestisse. Samas tõdetakse, et riigieelarvelised vahendid on piiratud. See tähendab, et EAS-ist hakkavad suures osas kaduma ettevõtluse tagastamatud toetused ning need asendatakse laenu- ja garantiivahenditega.

Kokkuvõtvalt võib öelda, et Reformierakonna majandusprogramm annab palju lubadusi, kuid milliste vahenditega lubadusi täita ei ole öeldud. Kahjuks on disproportsioon majandusprogrammis ja kogu ülejäänud programmis liiga suur. Seda vastuolu pole võimalik lahendada ilma tasuta hariduse, ravikindlustuse-, sotsiaal- ja pensionikindlustuse vahendite vähendamiseta.