Käesolevad valimised pakuvad valijale juba selget poliitilist valikut. Minu jaoks tulevad juba viiendad Riigikogu valimised. Eelneval neljal korral püüdis minu erakond toime tulla erinevate liitumistega ning erakonna programm ja ka reaalne tegevus oli ebamäärane ehk nii nagu toonane nimigi ütles – mõõdukas. Tänaseks on olukord kardinaalselt muutunud. Mul on hea meel kandideerida sotsiaaldemokraatide ridades, sest valimisprogramm ja inimesed erakonnas kannavad selgelt sotsiaaldemokraatlikke väärtusi ning usun, et see ei jää ka valijal märkamata. See pole ka märkamata jäänud ekspertidel. «Sisulist diskussiooni on oodata eelkõige Reformierakonna ja sotsiaaldemokraatide vahel, kelle programmides erinevate lahendustega temaatiline kattumine näib kõige suurem olevat,» rääkis professor Enn Listra Postimees.ee’le. http://www.e24.ee/?id=372258
Sisulist diskussiooni ja poliitilist vastasseisu reformi ja sotside vahel olen tunnetanud ka tänaval, suheldes kampaania käigus valijatega. Rahvas on tundnud ära vastasseisu ning saab valimistel teha otsuse oma veendumuste kohaselt.
Valides reformi saab valija teatud stagnatsiooni, majandusraskuse ladumise töövõtja õlgadele ja suurema toetuse siis, kui valija on jõudnud juba eliidi sekka.
Valides sotse saab valija hoolimise töövõtjate, laste ja nõrgemate eest. Tõsi, selleks peavad maksma natuke kõrgemat hinda need, kes siiamaani on oma eluga üle keskmise paremini hakkama saanud ning ettevõtjad, kes on saavutanud majandusedu, kasutades meie maa infrastruktuuri, politsei-, kohtu- ja haridusteenust. Pole ju mingit õigustust, et juriidilised isikud Eestis ei peagi maksu maksma.
Sinu õige valik
Miks arvab meie rahvas, et valitsus on kriisiga hästi hakkama saanud?
E24 kirjutab, viidates Eurobaromeetrile, et ainult 53% inimestest arvab, et valitsus on olnud ebaefektiivne võitluses kriisiga: http://www.e24.ee/?id=373238
Seda on raske uskuda, kui Eestiga sama raskelt või isegi kergemalt kriisist pääsenud riikide inimestest 86% arvavad, et valitsus on olnud ebaefektiivne.
Statistika näitab seda, et Euroopas on kriisist väljunud kõige viletsamini Eesti, Läti, Leedu, Slovakia, Hispaania. Kõige vaesemaks on jäänud siiski ilmselt Eesti töötaja. Minu järeldus põhineb eurostati andmetel ja käsitleb neid faktoreid, mis puudutab otseselt tavainimest: töötus, elukallidus ning palgad. Pole mõtet vaadelda inimest otseselt mitte puudutavaid näitajaid nagu valitsusektori tasakaal või kaubandustasakaal. Alates 2008.aastast 2010 aasta lõpuni on ainult kolmes riigis palgad langenud: kõige rohkem Leedu, siis Eesti ja Läti. Lisaks palkade langusele on Eestis inflatsioon oluliselt kõrgem kui Lätis, mis teeb reaalpalga osas kõige suuremaks langejaks Eesti.
2009-2010 on 5 kõige suurema tööpuudusega riiki Hispaania, Läti, Leedu, Eesti ja Slovakia. Ja kui kõige selle taustal ütleb meie rahvas, et valitsus on olnud efektiivne võitluses kriisiga, siis ei jäägi mul muud üle, kui öelda, et see saab olla ainult ajupesu tulemus.
Trichet võitleb Hiinaga
Eelmine nädal ostis Hiina 1,1 miljardi euro eest Portugali võlakirju. Selle sammuga tugevdas Hiina eurot ning suurendas sellega oma riigi konkurentsivõimet. Samas suurendas Hiina sellega euroala rahamassi, millega paratamatult kaasneb euroala inflatsiooni kasv. Euroopa sai jälle natuke kõrgema inflatsiooni ja samas tugevama euro ja kaotas Hiina suhtes oma konkurentsivõimet.
Vastukaaluks kiirenevale inflatsioonile ähvardab Euroopa Keskpanga president Jean-Claude Trichet tõsta ametlikke laenuintresse, mis omakorda jahutaks Euroopa majandust. See sunnib mõtlema, kas poleks mitte mõistlikum lihtsalt eurot juurde trükkida ja euroala siseselt Portugalile laenu anda.
Sellisel juhul oleks saanud küll inflatsiooni, kuid selline samm oleks nõrgendanud eurot ja Euroopa majandus oleks seeläbi Hiina suhtes olnud konkurentsivõimelisem ning Hiinlastel oleks olnud 1,1 miljardi euro võrra vähem õigust Euroopa varadele.
Siit tekib küsimus, kas Trichet valitud taktika on siiski kõige õigem.
IRL hiigelbluff
Väga tore, et IRL on asunud enne valimisi mõtlema laste peale. Pean silmas emapensioni. Aga…… asi on kuidagi kummaline. Lastega pered vajavad just täna oluliselt tõhusamat toetust, eriti kui nende vanemad on töötud. Töötu abiraha on meil 64,41 eurot kuus ja lastetoetus 19,18 eurot kuus. Kui IRL arvab, et riigieelarvest võiks leida aastas 19 miljonit eurot juba ammu lapsed üles kasvatanud pensionäridele pensionilisaks siis tahaks küll küsida: miks me ei aita tegelikult neid kes on täna hädas, ehk siis töötuid ja lapsi?
Veelgi küsitavam on kogu projekti majanduslik arvutus. Kas tõesti kavatseb IRL tõsta pensione kaotades hoopis ära senised lastetoetused ja töötu abiraha. Kust mujalt selleks raha võtta? Lubab ju IRL tasakaalus eelarvet, tasuta kõrgharidust, pensionitõusu ning sealjuures mitte makse tõsta. Isegi praeguse riigieelarve strateegia kohaselt peaks seniste kulutuste juures 2012.aasta riigieelarve defitsiidis olema. Nii suurt bluffi pole vist varem valimiskampaania käigus kasutatud. Ei tea kas on ka uskujaid? Küllap on, kahjuks….
Kes ei usu, vaadaku riigi eelarvestrateegias toodud riigieelarve positsiooni numbreid 2012.aastaks: http://fin.ee/?id=100927
Reformi majandusprogramm ei paku lahendusi
ETTEVÕTLIKKUSE EDENDAMINE
Reformierakond lubab viia riigieelarve aastaks 2013 struktuursesse ülejääki ning hoida seda ülejääki kõigil kasvuaastatel. Mille arvelt seda on võimalik teha?
ÕIGUSKAITSE