Rahvapank

Eesti pangandusturu aastakasum võiks olla ca 10 miljardit krooni. See on umbes sama suur summa, kui riik kogub aastas aktsiisidega maksutulu. Samas see on see summa, mille meie majandusest saavad välja viia väliskapitalil põhinevad pangaasutused. See on panganduskapitali lisandväärtus mis teenitakse Eesti majanduse pealt ning selle summa võrra langeb meie kõigi konkurentsivõime ja elatustase.

 

Alternatiivina võiks Eesti riik asutada riikliku Rahvapanga. Rahvapanga ambitsiooniks võiks olla vähemalt 50% turuosa hõivamine. Rahvapanga aastakasumi toel saaks olulise täienduse riigieelarve ning seetõttu oleks võimalik madalal hoida meie makskoormus ning võitjaks oleks kogu rahvas.

 

Kapital

Eesti majanduse viimased dekaadid: “Väiksemad kapitalid tungivad seepärast neisse tootmissfääridesse, kus suurtööstus on alles sporaadiliselt või puudulikult võimule pääsenud. Konkurents möllab siin päriproportsionaalselt võistlevate kapitalide arvuga ja pöördproportsionaalselt nende suurusega. Ta lõpetab alati paljude väikekapitalistide hukkumisega, kellede kapitalid osalt lähevad võitja kätte, osalt hävivad. Peale selle areneb koos kapitalistliku tootmisega täiesti uus jõud – krediit; algul tuleb ta vargsi hiilides kui akumulatsiooni tagasihoidlik abimees, tõmmates nähtamatute niitidega individuaalsete või assotseerunud kapitalistide kätte rahavahendeid, mis suuremate või väiksemate kogustena on laiali pillutatud mööda ühiskonna pinda; kuid peagi muutub ta konkurentsivõitluse uueks ning kohutavaks relvaks ja kujuneb lõpuks hiiglaslikuks sotsiaalseks kapitalide tsentraliseerimise mehhanismiks.” K.Marx